Delfi loo peale selgus, et valitsus siiski ei kehtestanud 1. juunist avatavatele spaadele 50 inimese piirangut
"Eile valitsuse liikmete poolt kokkulepitud eriolukorra piirangute leevenduste kavas on kaks täpsustust," teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo täna õhtul veidi enne kella 19 meediaväljaannetele.
"Esimene parandus puudutab meelelahutuse ja ajaviite peatükis 1. juunist lubatud meelelahutusvõimaluste kasutamist veekeskustes, spaades, saunades jmt tingimusi. Ekslikult oli sisse jäänud 50 protsendi täituvuse nõude juures lisatingimus kuni 50 inimese lubamise kohta. Seda lisatingimust ei nõuta," märkis valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Teine parandus puudutas sportimise peatükis 18. maist kehtivat luba spordiklubide, sealhulgas jõusaalide ja ujulate sporditreeninguteks siseruumides avamise tingimust, kus oli ekslikult jäänud rida "välitingimustes mitte rohkem kui 100".
"Valitsuse kommunikatsioonibüroo vabandab ebatäpsuste pärast ja palub kasutada leevenduste kava parandatud versiooni," öeldi teate lõpus.
Täna pealelõunal toimunud usutluses Delfile tervitas Eesti spaaliidu juht Aire Toffer eilset valitsuse otsust, kuna algselt pidid nii ujulad kui spaad olema viimaste hulgas, kes piirangutest pääsevad ja arvati lausa, et need kestavad suve lõpuni.
Spaaliit tervitasid 1. juunist avamist, kuid 50 inimese piirang oli mõistetamatu
„Nüüd on meil ometigi üks kuupäev, millest kinni pidada ja meil on mingigi lootusenoot, mida oma klientidele öelda. Selles osas me ootasime seda otsust väga, et hiljemalt 1. juunist saaks spaakeskused lahti teha,” põhjendas Eesti spaaliidu tegevjuht. Eile valitsuse poolt paika pandud piirangute leevendamise kava järgi saavad spaakeskused end avada nüüd 1. juunist.
Küll aga nägid spaadele seatud eritingimused – mida kommunikeeriti nii pressiteate kui kodulehe vahendusel kuni täna õhtuni –, et spaad peavad täitma broneeringusüsteemide ja teiste lahenduste kaudu inimeste hajutamise nõude. Ka kehtestati spaadele maksimaalselt 50% täituvuse nõue, samas aga ei tohtinud algse info kohaselt spaa külastajate arv ületada 50 inimese piiri. Sportimiseks võivad spaad oma ujulad ja spordiklubid avada juba 18. maist.
Spaadele kehtestatud eritingimused võivad aga panna nii mõnegi suure spaakeskuse avamist edasi lükkama. „See 50 inimese piir on täiesti mõistetamatu nõue, kui kaubanduskeskused on avatud ja seal on ainult see 50% täituvuse piir, aga ei ole toodud maksimum inimeste arvu,” märkis Toffer. Tema sõnul on ka spaakeskused sarnaselt kauplustele väga erineva suurusega.
„Suure veekeskuse puhul – nagu Kalev Spa Hotell, Aura Keskus või Tervise Paradiis – kaovad need 50 inimest sinna riietusruumidesse ja veekeskusse ära niimoodi, et neid inimesi ei näe seal majas üldse,” tõi Eesti spaaliidu juht välja. Tofferi sõnul annab see arusaamatu konkurentsieelise väikestele spaahotellidele, mis suudavadki 50% täituvuse puhul 50 inimest mahutada.
„Praegu on tehtud väga hea otsus meie kasuks – me oleme seda väga oodanud –, aga see 50 inimese piir tekitab suurte spaade puhul täna arusaamatut segadust. Me suudame hoida pikivahet, me suudame täita muid nõudeid ja reegleid, aga kui veekeskuse mahutavus muidu on näiteks 500 või 700 inimest, siis see 50 inimese piir, mis on praegu pandud, on pigem kummastav,” rõhutas spaaliidu juht.
Ta on seda meelt, et spaadele eritingimuste seadmisel oleks võinud sarnaselt kaubanduskeskustega jääda vaid 50% täituvuse ning muude hügieeninõuete järgimise nõuete juurde. „Muidugi on võimalik ka seda 50% piiri allapoole tõmmata vastavalt mõistlikkuse printsiibile, mis on võimalik igal ettevõttel kehtestada vastavalt territooriumile, mida ta haldab,” ütles Toffer.
Kuigi ta tõdes, et pole veel liidu liikmetega selle piirangu osas konsulteerinud, kinnitas spaaliidu juht, et kindlasti juhivad nad ka riigiasutuste tähelepanu sellele, et see eritingimus üle vaadataks. „Kui me mõtleme, et suured spaakeskused jäävad sellepärast kinni, et neil ei ole otstarbekas kütta kõiki oma basseine ja saunu selleks, et 50 inimest sinna sisse lasta – sest see ei too mingit tulu,” põhjendas Toffer.
Koondamiste laine vältimatu
Tema sõnul hakkab lähikuudel spaadel võitlus selle nimel, kui palju töökohti nad suudavad päästa. Kui spaade avamine oleks jäänud juuli- või augustikuusse, ütlesid näiteks Ida-Viru spaad eelmisel nädalal, et nemad peavad koondama ligi 60% töötajatest. Tofferi hinnangul spaahotellid koondamistest ei pääse, küsimus on vaid selles, kui suures määras.
„Ega me täna ju päris täpselt ei tea – ikkagi see piirangute jätkumine ja asjaolu, et meil välisturiste endiselt ei ole – ega keegi ei tea, kuidas see olukord taastub. See praegu väljaöeldud kuupäev ei ole majanduslikus mõttes veel midagi päästnud. Ega seda koondamiste tulva vältida ei saa – see on paratamatu,” tõdes ta.
Tofferi sõnul on spaahotellidele vähe abi ka ühe kuu võrra pikendatud töötukassa palgahüvitise meetmest, kus küll on toetuse jagamise tingimusi muudetud rangemaks, kuid on näiteks seatud ka see tingimus, et varasema ühe kuu asemel ei tohi toetust saanud tööandja kaks kuud hüvitist saanud töötajat koondada.
„See on asi, mis sunnib nüüd väga kaalukalt mõtlema, kas tasub üldse seda toetust vastu võtta või on mõistlikum kohe ikkagi koondada ja jätta see üks kuu kasutamata,” märkis Toffer. Ta meenutas, et nemad tegid ettepaneku, et palgahüvitise maksmist jätkataks turismisektorile kuni aasta lõpuni.
„Seda ei saa ju täna öelda, et see üks kuu päästaks olukorda – kui ettevõttel ikkagi neid vahendeid ei ole, kliente ikkagi ei tule, siis ta on sunnitud majanduslikust aspektist tulenevalt ikkagi inimesi koondama,” sõnas spaaliidu juht.
Eesti spaaliit on asutatud 1996. aastal. Liidu liikmed on 15 spaahotelli üle Eesti. Nende hulgas on näiteks Fra Mare Thalasso Spa Haapsalus, Hestia Hotel Laulasmaa Spa, Kalev Spa Hotell & Veekeskus Tallinnas, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Toila Spaa Hotell Ida-Virumaal, Värska Kuurortravikeskus Võrumaal, Viiking Spa Hotel ja Tervise Paradiis Pärnus.
