Tööõiguse ekspert Ilona Küüts: töötaja peab palgavähendamise teadet väga täpselt lugema

Ettevõtetel on enim segadust töölepinguseaduse paragrahv 37 kasutamisega. Nii mõnedki tööandjad ei ole kinni pidanud 14-päevasest etteteatamise tähtajast ja on soovinud tagantjärele palka vähendada, rääkis tööõiguse ekspert Ilona Küüts.

„Kindlasti tuleb ka ära näidata, mis aja jooksul palgavähendamist tehakse, kuid mitte rohkem kui kolmeks kuuks kaheteistkümne kuu jooksul,” lausus OÜ Ilona Küüts Tööõigusabi juht. Kui töötajale selline asjade käik ei sobi, siis saab ta selle sama paragrahvi 37 lõige viis alusel anda lahkumisavalduse. Hüvitised on sellisel juhul praktiliselt samad kui koondamisel. „Töötaja peab alati teadma, milliste tingimuste alusel ta töötab. Seetõttu ei saa töötasu vähendada tagantjärele,” lisas Küüts.

Palju on küsitud ka selle kohta, et kui tööandja on vähendanud töötasu, kas töötajal on õigus vähendada töötamise mahtu. „Selles paragrahv 37 mõte ongi, et kui tööandja vähendab töötasu, on töötajal õigus vähem töötada,” kinnitas Küüts. „Siin peaksidki tööandja ja töötaja omavahel kokku leppima, mis mahus ja millistel päevadel ta töötab. On ju selge, et niisama ei saa töötaja suvalisel ajal tulla ja teha tööd – ikka tuleb omavahel rääkida. Kui üldse ei ole võimalik töötajale töötasu maksta ega tööd anda, kuid koondada ka ei taha, siis praeguse kriisiabimeetmena maksab riik kuni kahe kuu eest tööandja taotlusel teatud tingimuste täitmisel 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust (piir 1000 eurot) ja tööandja omalt poolt 150 eurot.”

Väga tähelepanelikuks peab aga töötaja muutuma siis, kui palgavähendamise ettepanekus ei ole märgitud, mis ajani vähendamine kestab, ja kui paragrahvi 37 ei ole mainitudki. Sellisel juhul võib kujuneda palgalangetus püsivaks, sest seda iseenesest seadus ei keela.

Küüts ütles, et katseajaga tööle vormistatud töötajal kiputakse töölepingusse sätestama ainult seda, et pärast katseaja läbimist palk tõuseb. „Jäetakse aga välja kirjutamata, mis see summa on. Sellest punktist on tõusnud palju arusaamatusi ja vääritimõistmisi. Palgatõus nagu ka tingimused, mille alusel ja kui palju makstakse tulemustasu, tuleb hilisemate pahanduste vältimiseks kindlasti lepingusse kirja panna,” sõnas Küüts. „Pärast seda peaks töömaht ja töötasu taastuma. Tähtis on see, et täistööaja eest ei või maksta miinimumpalgast väiksemat tasu.”

Kuula värsket saadet: