Majandus- ja taristuminister Taavi Aas arutas eelmisel nädalal Hiina, Venemaa, Kasahstani ja Rootsi poliitiliste delegatsioonidega koostöö tihendamist ja kaubaveo suurendamist niinimetatud Põhja-Siiditeel. Aasa sõnul puudub Rootsil ja Norral praegu raudteekoridor Hiinasse ning selles peitub realiseerimata võimalus Eestile kui transiidimaale.

Eesti välispoliitika Instituudi nooremteadur Frank Jüris soovitab tähelepanu pöörata julgeolekuküsimusele.

"Kui me mõtleme selle peale, et Eesti transiit juba ükskord on poliitilistel põhjustel katkenud pärast seda kurikuulsat pronksiööd, kui Venemaa transiit suunati meist mööda. Nüüd see uus plaanitav kaubatee sõltuks kahe autoritaarse riigi suvast, sest see kaubatee läbiks Venemaad, ja muidugi Hiina puhul on teada see juhtum, kui Eesti riigijuhid kohtusid dalai-laamaga, mille tulemusel siis Eesti piimaeksport keerati kinni," selgitas Jüris.

Arvestama peaks ka sellise raudteekoridori tasuvust ja konkurentsi.

"Hiina juba praegu transpordib maismaakoridori kaudu oma kaupa Soome. Kui otstarbekas on veel üks konkureeriv kaubatee, et selleks oma aega ja vaeva kulutada?"

Endine välisminister, Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Urmas Paet rõhutab, et silmas tuleb pidada nii Eesti kui Euroopa Liidu huvisid. Oluline on, kelle käsutusse jääb taristu.

"Väga olulise ja määrava tähtsusega on see, et infrastruktuuri ja selle omandit ei antaks käest ära, näiteks Hiina ja ka Venemaaga seotud rahastajatele," ütles Paet.