PISA testi hea tulemuse valguses on paslik rääkida ka Eesti koolides 2016. aastal käivitatud ettevõtlusõppe programmist „Edu ja tegu”. Selle Euroopa Liidu toetust saanud programmiga toimub ettevõtlusõpe rohkem kui 300 koolis – pooltes üldhariduskoolides ning pea kõigis kutse- ja kõrgkoolides valik- või kohustusliku ainena.

Projekti juht Kristi Ploom räägib, et ettevõtlust õpetatakse nii eraldi õppeainena kui ka õppeainete või kogu kooliprogrammi sisse lõimituna.

„On tähtis, et ettevõtlusõpe oleks erinevate ainetega seotud ja toetaks ettevõtlussõbralikku mõtteviisi,” selgitab Kristi Ploom. „Meie programm aitab tunde sisustada. Lapsed peavad kas siis õpilasfirmas või koolis mõnda projekti juhtides reaalselt asju läbi tegema. Ürituse korraldamiseks peab eelarve tegema, palju läbi rääkima, soodsamaid lahendusi otsima – see on reaalne elu.”

Koolid saavad ettevõtlusprogrammist ka toetust küsida ning käia Tallinna ja Tartu ettevõtluskülades ettevõtlusmängu mängimas. „Tore on pärast niisuguseid päevi õpetajatelt kuulda, et nüüd ei küsi enam ükski õpilane, miks makse peab maksma,” räägib Ploom.

Mängus tegutsevad erinevad ettevõtted, ka juuksurid, ja riiklikud institutsioonid, nagu politsei, linna- ja vallavalitsused, mida riik peab ülal maksudest.

Programmi veebilehel ettevõtlusõpe.ee on väljas ettevõtjate heade praktikate kogumik. Ettevõtjate kaasamist koolitöösse peetakse oluliseks. Kristi Ploomi sõnul ütles Martin Villig ühel seminaril tabavalt, et ettevõtjad peavad õpilastele rääkima oma väljakutsetest. „Näiteks suure poe väljakutse on pidev toidu riknemine. Kui õpilane teab ettevõtjate väljakutseid, äkki tal tekib idee, kuidas neid ületada.”

Õpetajatele on tehtud väga palju täienduskoolitusi. Ploom tunnistab, et alguses oli kõige raskem skeptilise mõtteviisi muutmine, et kes ei soovi ettevõtjaks saada, sellele pole vastavat õpet vaja. Nii arvasid sageli ka õpetajad ja õppejõud. Kui kahtlejad end teemaga kurssi viisid, said neist ettevõtlusõppe pooldajad. „Me kõik töötame ettevõtetes ja organisatsioonides ning peame mõistma, kuidas need toimivad,” ütleb Ploom. „Tööandjaga suheldes peaks me oskama mõelda ka sellele, kuidas ettevõte toimib ja millist väärtust me talle pakume, et head palka saada.”

Ta lisab, et need peaaegu 300 kooli, kes pole programmiga „Edu ja tegu” liitunud, on tema ja ta töökaaslaste lähemate aastate väljakutse.