Tõukefondidelt abi saamine muutub lihtsamaks
Tihti on Euroopa toetusraha küsimisel küljes stigma, et tegemist on raske bürokraatiast läbi kahlamise protsessiga, mis võtab meeletult aega. Nüüd on Riigi Tugiteenuste Keskusel läbi viimisel projekt, mis peaks rahataotlemist lihtsustama.
Keskuse toetuste arendamise osakonna juhataja Urmo Merila ütleb, et käimasoleva rahastuperioodi algusest on kolmveerand kõikidest taotlustest Euroopa raha saanud ehk siis huvi tõukefondide vastu on olemas. Merila peab lihtsustamise all silmas rahataotlemise tootena paremaks disainimist, kogu protsessi intuitiivsemaks muutmist ja kogu e-riigi võimaluste kasutusele võtmist.
„Selleks, et asjad liiguksid mugavalt ja sujuvalt, kuid pigem automatiseeritult. Ning siis vajadusel või suuremate projektide puhul on võimalik toetuse saajatele lähenda ka nii-öelda rätseplahendusena,” lisab Merila.
Üheks muutuseks, mida Merila mainib, on vähendada erinevate kuluaruannete esitamist ning leppida selle asemel toetuse saajaga kokku vaid konkreetsed tulemused ja tulemuste saavutamise hind. Näiteks kodude kohandamisel puuetega inimestele on kokku lepitud konkreetsed hinnad, kui palju maksab köögi või tualettruumi kohandamine, ja täpsemaid kuludokumente ei ole vaja esitada. Suuremat tähelepanu pööratakse ka andmete kasutamisele, sest toetuse jagamisega seoses saadake taotlejatelt väga palju väärtuslikku infot kitsaskohtadest.
„Käsitleme toetuse taotlemist kui tervikprotsessi, kus vajalik on üle vaadata kõik etapid selles vaates, et millised tegevused koormavad ja on toetuse saajale vaevaks ning millised etapid pakuvad rõõmu,” lisab osakonnajuht.
E-riik tuleb rahajagamisele appi
Merila lisab, et keskus investeerib väga palju aega sellesse, et töötada välja parim toetuste infosüsteem, mis muudab toetuse andmise läbipaistvaks ja kiirendab infovahetust: ei ole vaja enam kirjutada e-kirju ega esitada eraldi aurandeid, vaid seda kõike saab teha infosüsteemis.
„Süsteem on ühendatud erinevate muude andmebaasidega, kehtib reegel, et kui andmed on riigile ühe korra esitatud, siis ei ole vaja neid enam esitada. Arvuti saab taotlusel inimese eest ära teha erinevad arvutustehted, nii on eelarvete ja osakaalude arvutusvead viidud miinimumi, nagu ka tehniliste vigade määr. Näiteks teatud väljade täitmise järel täidetakse äriregistri põhjal ülejäänud väljad automaatselt,” lisab Merila.
Osakonnajuht lisab, et raha jagamisel on see väga oluline printsiip, et toetust oleks antud läbipaistvalt ning toetuse andmine oleks põhjendatud.
Vähem rahajagajaid
Enamasti on taotlejad toonud probleemina välja asjaolu, et keeruline on orienteeruda selles, kes mis alal toetusraha jagab. Merila sõnul on praegu erinevaid struktuuritoetusi jagavaid asutusi kuus. „Riigireformi raames töötame jätkuvalt selle nimel, et toetusi konsolideerida ühte kohta, Riigi Tugiteenuste Keskusesse, tänu millele on võimalik ka toetuste andmise süsteem muuta kuluefektiivsemaks.“
Lätis on näiteks kõik rakendusüksused konsolideeritud ühte asutusse, mistõttu on saavutatud parem ülevaade kõikidest toetusskeemidest ja toetuse taotlejatel on nii-öelda üks aken, kus toetust taotletakse. Selle suuna on võtnud ka Eesti.
