Koroonaaeg paneb tõukefondidele surve olla päästev õlekõrs
Sotsiaalministeeriumi tööhõiveoskonna juhataja Brit Rammul ütleb, et kuna registreeritud töötus ja koondamised on koroonakriisis järsult kasvanud, siis on see tekitanud selge surve pakkuda rohkem Euroopa sotsiaalfondi rahastatud teenuseid.
„Töötuna arvel olevate inimeste arv on kasvanud enam kui kolmandiku võrra. Suur töötute arv ning üldine keeruline ja raskesti prognoositav tööturu olukord tähendab, et suurele hulgale töötutele on hõivesse tagasi aitamiseks vaja osutada tavapärasest rohkem tööturuteenuseid,” mainib Rammul.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul pole nende vaatest koroonakriis hetkel veel tõukefondide tööd mõjutanud – ettevalmistatud ja avatud meetmed toimivad, ettevõtjad taotlevad.
„Muutunud on siiski nii palju, et mõne projekti lõpu tähtaega on tulnud edasi lükata, sest eriolukorra ajal ei olnud võimalik mõningaid tegevusi ellu viia. Oluline on, et kriisist tulenevalt oleme üle vaadanud kõik oma avatud meetmed ja pakkunud seal ettevõtjatele leevendust nii omaosaluse vähendamise kui ka abikõlblike tegevuste näol, samuti laiendanud nimekirja sektoritest, kes saavad toetust taotleda,” lisab Reede.
Kuidas tõukefondid kriisi leevendavad?
2019. aastal rahastati Euroopa sotsiaalfondist töötukassa kaudu tööturuteenuseid 25 miljoni euro ulatuses, sealhulgas teenused vähenenud töövõimega inimestele, noortele ja pensioniealiste tööturul osalemise toetamiseks, karjääriteenuste pakkumiseks ja nii edasi.
„Täna on kaalumisel nii sotsiaalfondi vahendite ümbertõstmine kui ka aastateks 2022–2023 planeeritud vahendite ennaktempos kasutuselevõtt. Sarnast struktuurivahendite ennaktempos kasutamist rakendas Eesti ka eelmise majanduskriisi ajal,” mainib Rammul.
Reede lisab, et majandusministeerium on ellu kutsunud meetmed, mis tegelevadki otseselt kriisi tagajärgedega ja kriisist väljumisega. Ettevalmistamisel on ka meetmed, mis on suunatud järgmise rahastusperioodi elluviimiseks. Kui kriisimeetmed on suunatud ettevõtete likviidsuse tagamisele odavate laenude ja tagatiste kaudu, siis järgmise rahastusperioodi meetmed on suunatud rohkem innovatsioonile.
“Suurt osa kriisimeetmetest finantseerib Eesti riik, kuid Euroopa Liidu toetuste puhul on kriisi tõttu praeguseid toetuste taotlemise tingimusi leevendatud, et ettevõtjad saaksid toetuseid lihtsamini kasutada. Eriti oluline on aidata ettevõtjaid praegu kriisist väljumisel,” lisab Reede.
Leevendatud on ka ettevõtjale esitatud nõudeid: kui varem pidi ettevõte taotlemise hetkel olema majanduslikult hästi toimiv, siis nüüd on arvesse võetud, et kriisist tulenevalt võib ettevõtja olla ka raskustes. Samuti on muutuseks see, et tootearenduse meetmes on ettevõtja omaosaluse nõue viidud 50 protsendi pealt 30 protsendile.
Tõukefondidel on tulevik
Rammul ütleb, et kriis kinnitab selgelt seda, et Euroopa struktuurivahendid on tööturumeetmete toetamisel ja tööturuprobleemide lahendamisel lisaks siseriiklikele vahenditele oluline rahastusallikas, mis võimaldab piisavalt paindlikult kriisile reageerida.
„Vahendite ennaktempos kasutamine toob aga ühtlasi esile vajaduse, et Euroopa Liidu tasandil jõutaks võimalikult kiiresti kokkuleppele järgmise eelarveperioodi osas,” mainib osakonnajuht.
Reede kinnitab ka omalt poolt, et tõukefondid on kindlasti olemas ja vajalikud ka tulevikus.
„See oli selge juba enne kriisi, et Eesti jaoks Euroopa Liidu abirahad vähenevad. Kui palju täpselt, see oleneb paljuski asjaolust, milline on kriisi mõju Euroopa majandusele ja kuidas mõjutab situatsiooni Suurbritannia lahkumine liidust,” lisab Reede.
