Euroopa Liidu toetuste tõhusa kasutamise positiivsed mõjud

Euroopa Liidu struktuurivahendite toel on läbi aastate arendatud elukeskkonda, suurendatud tööhõivet ja parandatud inimeste tervist.

Kui 2019. aastal tõstsid Technopolise, Ernst & Youngi, Balti Uuringute Instituuti ja Praxise eksperdid Eestit esile struktuuritoetuste kasutamise õige kursi osas, siis värsked andmed annavad tunnistust kõikide eelmisel aastal esitatud näitajate elujõulisest kasvust. Võrreldes 2019. aasta lõpu seisuga on toetuste abil muu hulgas parandatud tuhandete uute korterite energiatarbimisklassi, pakutud lõimumiskoolitusi ja ennetus- ning tööturuteenuseid, tänapäevastatud tervisekeskusi ja rajatud kergliiklusteid. Samuti on Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil töö leidnud üle 12 000 inimese, kes olid teenustele sisenemisel kas mitteaktiivsed või töötud.

2019. aasta septembris avaldatud ja Turu-Uuringute AS-i tehtud uuring “Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest” kaardistas nii inimeste teadmisi ning eeldusi kui ka eelistusi ja kahtlusi eurotoetuste jagamise vallas.

Paludes vastajatel nimetada valdkondi, mis neile teadaolevalt eurotoetuste saajate hulka kuuluvad, oli valikus esikohal põllumajanduse, kalanduse ja metsanduse valdkond (40% vastajatest). Sellele järgnes teede, raudteede, transpordi ja sadamate valdkond (30% vastajatest) ning väikse erinevusega ka hariduse ja teaduse valdkond (28% vastajatest).

Neil, kelle arvates ei olnud eurotoetused seni õigetesse valdkondadesse suunatud, paluti nimetada oma eelistused, kes nende arvates pigem peaksid eurotoetusi saama. 20% vastajatest nimetasid sotsiaalvaldkonda ja tervishoidu ning 14% vastajatest haridust, teadust ja kultuuri.

Vastajatel oli võimalus avaldada arvamust ka eurotoetuste jagamise läbipaistvuse ja selguse ning täiendava info kohta, mida nad selles osas juurde sooviksid. Kõige rohkem sooviti saada lisainfot hariduse, teaduse ja arendusvaldkonna kohta (20%) ning toetuste jagamise kohta üldisemalt (16%).

Eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis pidas pigem või kindlasti läbipaistvaks ja selgeks 30% vastajatest, vastukaaluks pigem või kindlasti mitte selgeks 49% vastajatest. Eelkõige tõid toetuste jagamise selguses ja läbipaistvuses kahtlejad esile vähest infot fondide ja jagamiste kohta (29% vastajatest) ning korruptsiooni, ametnike ebaausust ja pettusi (17% vastajatest).

Alates Euroopa Liiduga liitumisest 2014. aastal kuni 2020. aasta I kvartali lõpuni on Euroopa struktuurifondidest Eestis rakendatud üle 33 000 projekti ja nende tarbeks on välja makstud üle 6 miljardi euro toetuseid.

Euroopa struktuurifondide kohta saab lisainfot aadressidel www.struktuurifondid.ee ja www.facebook.com/eurotoetusEE.

Võrreldes eelmise aastaga on struktuuritoetuste abil...

...leidnud töö üle 12 000 inimese.
... ligi 17 000 täiskasvanut osalenud täiendkoolitusel.
...rajatud ligi 80 km kergliiklusteid.
...parandatud ligi 6000 korteri energiatarbimisklassi.
...ligi 7000 inimest osalenud lõimumis- ja kohanemiskoolitustel.

Möödunud aasta lõpuks oli perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu struktuurivahendite toel Eestis

Rahandusministeerium

· loodud eri fondide abiga üle 2600 lasteaia- või lastehoiukoha,

· tänapäevastatud 24 esmatasandi tervisekeskust,

· parandatud 14 356 korteri energiatarbimisklassi,

· võimaldatud 9873 inimesele tõhusam reoveepuhastusteenus,

· lõimumiskoolitustel osalenud 10 524 inimest,

· kohanemiskoolitusel osalenud 6062 inimest,

· ennetusteenuseid saanud 7635 inimest,

· täiendkoolitusel osalenud 63 410 täiskasvanut, kellest on digitaalse kirjaoskuste koolituse läbinud 7355 täiskasvanut,

· töövõimereformi vahendusel teenuseid saanud 48 810 vähenenud töövõimega inimest,

· aktiivseid tööturuteenuseid saanud 16 317 inimest,

· kutsekvalifikatsiooni saanud Euroopa Sotsiaalfondi meetmete toel 38 404 inimest,

· Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil töö leidnud 21 275 inimest, kes olid teenustele sisenemisel mitteaktiivsed või töötud,

· oma olukorda tööturul Euroopa Sotsiaalfondi kaasabil parandanud 2369 inimest,

· rajatud 24 kilomeetrit uusi ja rekonstrueeritud või uuendatud 197 kilomeetrit maanteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku,

· rekonstrueeritud 160 kilomeetrit raudteid, mis kuuluvad kogu Euroopat ühendavasse TEN-T ühenduste võrku,

· rajatud 171 kilomeetrit kergliiklusteid,

· rajatud 3389 kilomeetrit uue põlvkonna kiireid lairiba internetiühendusi,

· oma juhtimissüsteeme parendanud 36 asutust,

· abi saanud 12 509 ettevõtet, kellest omakorda

o 1628 on saanud otsest rahalist abi ja

o 12 150 mitterahalist abi, nagu nõustamine ja konsultatsioon, ning

o 5137 ettevõtet olid vähem kui kolm aastat vanad.