Ameerika Ühendriikide töötus on kõigest mõne kuuga kerkinud riigi tööjõustatistika büroo andmetel aprillis 14,7 protsentini. Nii kõrget töötust pole riigis alatest 1939. aastast olnud.

Oxfordi mudel mõõdab peamiseid majandusbaromeetreid nagu inflatsioon, töötusemäär ja inimeste netosissetulekut. Kui arvud kiiresti ei parane ja töötus alla 10% valimiste ajaks ei lange, siis ennustab Oxford Economics ametisolevale presidendile Donald Trumpile kaotust presidendivalimistel.

Prognoositakse, et Trump kaotab demokraadist kandidaadile Joe Bidenile ning viimane saab 65% häältest. Osariigid nagu Iowa, Wisconsin, Michigan, Pennsylvania, Ohio, Missouri ja Põhja-Carolina, kus Trump tuli nelja aasta eest võitjaks, teevad kannapöörde ja annavad tänavu võidu Bidenile.

Tänapäevases USA poliitilises süsteemis on haruldane, kui vabariiklaste ja demokraatide presidendikandidaatide häältesaagis niivõrd suured käärid oleksid. Tavapärane on, et ei üks ega teine kandidaat saa alla 40% häältest. Viimati juhtus see 1972. aastal, kui Richard Nixon valiti teist korda presidendiks ja tema demokraadist konkurent Walter Mondale sai kõigest 37,5% häältest, võitis vaid ühes osariigis ja Washington D.C. pealinnapiirkonnas ning sai kõigest 17 valijamehe hääled Nixoni 520 vastu.

Samas mõõdab Oxfordi ennustus siiski populaarhääletust, mitte valijameeste häälte jagunemist. 2016. aastal ennustati rohkem hääli demokraadile Hillary Clintonile - mida ta ka ligi kolme miljoni võrra rohkem sai -, kuid kuna USA presidendi valib lõpp-kokkuvõttes siiski valijameeste kogu, siis võitis Trump.

Oxford Economicsi mudeleid peetakse võrdlemisi täpseks. Ajaloos on kaks korda, kui nad on USA presidendivalmise tulemusi valesti ennustanud. 1968. aastal, mil võitis esimest korda vabariiklane Richard Nixon ja teist korda 1976. aastal, mil presidendiks sai demokraat Jimmy Carter.

Samas ennustas Oxford Economics sügisel edumaad Trumpile.

"Rekordmadal töötus, madal inflatsioon ja kõigest õrnalt kahanev kasv sissetulekutes soosib ametisolevat erakonda, vaatamata mõningale väsimusele partei sees," kirjeldas uuringufirma toona kokkuvõtlikult praeguse presidendi 55 protsendilist võimalikku häältesaaki.

Aprillis, kui kriis USA-sse jõudis, kukkus Trumpi ennustatav häältesaak valimistel 43 protsendini ja nüüd prognoositakse seda juba 35 protsendini.