Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor: kool peaks ettevõtlusõppele lähenema kui ärile

2019. aastal nii Euroopa ettevõtliku kooli tiitli kui ka üldhariduskooli kõrgeima tunnustusega „Ettevõtlust edendav kool“ pärjatud Tabasalu Ühisgümnaasium läheneb ettevõtlusõppele süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Kooli direktor Martin Öövel ning Edu ja Tegu aasta ettevõtlik õpetaja Krista Savitsch kirjeldavad, mida on Tabasalu koolis ettevõtlikkuse arendamiseks tehtud ja mis on olnud olulisemad edutegurid.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ütleb, et ühtegi maratoni ei võideta esimese sammuga ja täpselt samamoodi on olnud ettevõtlusõppega tema koolis. „Teadlikult ja süsteemselt hakkas kool ülekoolilise ettevõtlusõppe kvaliteedi tõstmise ja populariseerimisega tegelema kuus aastat tagasi. Kooli arendusjuht mõtles koos ettevõtlusõpetajatega, kuidas viia õpilasteni senisest rohkem teadmisi ettevõtlusest ja anda tuge esimeste sammude tegemisel. Senine orgaaniliselt arenev õpe asendus süsteemselt arendatava ettevõtlusõppega," kommenteeris ta ettevõtlusõppe algusaegu.

Kõige olulisemaks peab direktor selgust eesmärgi püstitamisel. „Seadsime eesmärgiks anda kõigile kooli õpilastele järjepidevalt teadmisi majandusõppest. Soovisime, et väga suure praktilise väärtusega teadmised jõuaksid õpilasteni kõigis vanuseastmetes. Lisaks tahtsime eemaldada ettevõtluselt millegi kauge ja kosmilise aurat ning tagada, et kõik meie kooli õpilased hoomaksid selgelt, et olulise probleemi edukas ja innovatiivne lahendamine ongi ettevõtlus ja midagi kosmilist seal tegelikult ei olegi," tõi direktor tabava võrdluse.

Lisaks ainetundidele sai kiiresti selgeks, et õpilastele tuleb pakkuda ettevõtlustegevustel praktilist väljundit. Seetõttu liitus kool nii õpilasfirma, minifirma kui ka mini-minifirma programmiga. „See võimalus oli justkui kogu aeg eksisteerinud ja õpilasfirmade ja äri-ideede hulk oli püsinud aastaid võrdlemisi madal. Olukorra muutmiseks oli vaja tõuget," ütles Öövel.

Kooli juhtkonna ja hoolekogu koostöös jõuti lahenduseni, mis viis laiapõhjalise koostööni vanemate ja kohaliku kogukonnaga. Koordineerijana võeti ette kuue riigi koostöine ettevõtlusteemaline Erasmuse programm; karjääriõpe, mille raames toimuvad ettevõtete külastused, liideti selgemalt ettevõtlusõppe üldpildiga; julgemalt kutsuti oma kogemusi jagama ettevõtjaid ja pakuti muid ettevõtlusega kaasnevaid tegevusi; hakati veelgi aktiivsemalt pakkuma võimalusi õpilaslaatadel osalemiseks ning tekkis koolimajas toimuvate laatade traditsioon.

Lisaks saavutati aktiivne kogukonna ettevõtjate osalus koolisisesel Ajujahi võistlusel, kus õpilaste head ideed omavahel mõõtu said võtta. „Kaasnenud kogukonna tugi kajastus ka õpilaste huvi järsus kasvus ning kiiresti hakkas esitatavate äriideede hulk kasvama - neljalt ideelt aastas rohkem kui kuuekümnele. Proovides jäljendada populaarset Ajujahi formaati, jõudsime sundimatult ka olukorrani, kus saime kaasteelisteks Ajujahi enda meeskonnale ning õiguse nende kaubamärgi kasutamiseks kooli ettevõtluskonkursside läbiviimisel," kommenteeris direktor.
„Kokkuvõttes saabki öelda, et oleme ettevõtlusõppele lähenenud nagu ärile, kus usume, et koolina on meil vastutus suure ja olulise küsimuse lahendamisel. Oleme võtnud selle eesmärgiks ja tegelenud iga-aastaselt nii öelda tootearendusega, et pakkuda õpilastele aina suuremat väärtust omandatavate teadmiste ja saadavate kogemuste näol. On ülimalt suur heameel, et meie pingutusi (pakkumust) on saatnud edu (nõudlus) ning tulemus on olnud äärmiselt kasumlik (õpilaste kogemused ja teadmised)," võttis Öövel teema kokku.

Edu ja Tegu 2019. aasta ettevõtlik õpetaja ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch:

Kahtlemata on ettevõtlusõpe õppeainena oluline, sest see on tegelikult praktiliste teadmiste ja oskuste omandamine kogu eluks. Arvan, et kõik ei pea tänu ettevõtlusõppe tunnile saama ettevõtjateks, küll aga võiksid kõik noored olla ettevõtlikud kasvõi kohalikul tasandil ja olla võimelised ise midagi looma, olgu see koolikohvik või ellu kutsutud spordiüritus. Soovin siiralt, et õpilastele jääks nendest toredatest aastatest meelde head kogemused, mis õpilaste valikuid ka tema edasises elus suunaksid.

Ettevõtlusõppe puhul on suurimaks murekohaks piiratud inimressurss, kellega oma valdkonnas koostööd teha. Seetõttu olen eriti tänulik kõigile, kes on meie koolis oma panuse ettevõtlusõppe arendamisesse andnud ja siiralt loodan, et selliseid entusiaste ja toetajaid nii lapsevanemate kui kohalike ettevõtjate seast jagub ka edaspidi. Ka juhtkonna poolehoid, ettevõtlusõpetajate tihe omavaheline koostöö üle Eesti ning särasilmsed ja teotahtelised õpilased motiveerivad tegutsema.

„Edu ja Tegu“ on välja töötanud ettevõtluspädevusi arendava metoodika koolides rakendamiseks. Edu ja Tegu võrgustikus on täna 283 kooli, kus ettevõtlusõpet ja ettevõtluspädevusi igapäevaselt arendatakse.
Loe lähemalt https://ettevotlusope.edu.ee/

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond