Martin Helme maasikakasvatajatele: see on väärastunud mõtlemine, et riigikogu või valitsus peab teie eest töö ära tegema
"Mina ei ole praegu ettevõtja, aga kui olin, siis ma ei arvanud, et riigikogu või valitsus peab minu eest töö ära tegema, see on väärastunud mõtlemine," märkis Martin Helme igapühapäevases raadiosaates "Räägime asjast", mil lahkamisele tuli maasikakasvatajate tänavune personaliproblemaatika. "See ongi sinu kui ettevõtja igapäevane mure."
Maasikalaadungid põllulappidel ootavad end turule vahendama nobedaid näppe, mis on juba aastaid kuulunud suurel määral odavtööjõulistest ukrainlastele ja valgevenelastele. Eriolukorrast väljudes on jäetud aga uks Eestisse neile tänavu kinni. Maasikakasvatajad on mures ning vihased.
Poliitikavaatlejad on valitsuskoalitsiooni käike vaadates kommenteerinud, et EKRE on odavat välistööjõudu piirava sammuga otsustanud enda ühe põhitoetajaskonna - põllumeeste - vastu minna.
Rahandusminister Martin Helme aga ei usu, et "ükski üksik piiksatus poliitikas" tohiks erakonna toetust oluliselt mõjutada.
"Kui see peaks mõjutama avalikku diskursust, siis kindlasti mitte meie vastu," märkis ta raadioeetris. Lisaks selgitas ta, et "kisa tegev seltskond on väga väike" - statistikat vaadates moodustavad maasikakasvatajad põllumajanduses tema sõnul väga väikse sektori.
Seetõttu võttis ta ka selgesõnalise seisukoha: kui on üks leer, mille moodustavad "paarkümmend maasikakasvatajat, kes ei taha palka maksta ja kes tahavad, et inimesed teeksid 19. sajandi tingimustes tööd" ning teine, kus on "kümned tuhanded inimesed töötuks jäänud Eesti inimesed", pole tema silmis küsimustki, kelle eest seista.
Võõrtjööjõud impordib koroonat?
Lisaks aastatepikkusele erakondlikule seisukohale, mille alusel nähakse "ukrainlaste maaletoojaid" kui Eesti rahvusriiki õõnestavaid isikuid, kes võtavad kohalikult majandusruumilt sedasi võimaluse muutuda moodsaks ja tugevaks, on tänase kriisi valguses lisandunud ja rahvatervise aspekt: koroonapuhangut arvesse võttes on Valgevene ja Ukraina Martin Helme sõnutsi ühed kõige hullemas olukorras olevad riigid Euroopas üldse.
"Nad ju valetavad ja varjavad numbreid," lisas sellele Mart Helme raadioeetris. "Mina suhtun Ukraina riiki suure sõbralikkuse ja sümpaatiaga, aga ukrainalased pole suutnud üles ehitada ausat, toimivat, konkurentsivõimelist riiki. Sellele tuleb näkku vaadata. Tervishoiusüsteem lonkab nelja jalga, see on käpuli maas. Selline tervishoiusüsteem ei saagi toime tulla selle ohuga, mis seal on. Midagi kontrolli alla võtta on seal ausalt peavalu."
Helmed kardavad, et Ukraina ja Valgevene töölised võivad endaga kaasa tuua haigusjuhtumid, mis võivad põhjustada uusi laiaulatuslikke probleeme. Ning vastutajateks pole nende sõnul mitte nood maasikakasvatajad, vaid valitsus ühes ministritega ise.
Martin Helme: saab ka masinatega ja puhtalt
Martin Helme märkis saates, et tööjõumaksude põhjal otsustades on maasikakasvatajatel tihtipeale tegemist illegaalselt palgatud tööjõuga, kellele makstakse sissetulek mustalt.
"Kui sellele Eesti inimesele pakutakse allpool igasugust Euroopalikku taset töötingimusi ilma sotsiaalsete garantiideta ja mõneks kuuks, siis ilmselgelt ei saa endale uusi töötajaid," ütles Martin Helme.
Lisaks ei mõista rahandusminister, miks räägitakse jätkuvalt inimtööjõust, kui maasikapõlde on võimalik harida ka masinatega. "Valitsus on loonud vahendid, et neid investeeringuid teha," lisas noorem Helme.
Lisaks tõi Mart Helme esile, et Helle-Monika Helmele olla saadetud kiri ühe mureliku kodaniku poolt. Seal olevat kirjeldatud, kuidas end maasikakasvatajale tööjõuks pakkunud eestlane jõudis järeldusele, mille kohaselt üks "hädakirjale-petitsioonile" allkirja andnud maasikakasvataja (nimi jäeti avaldamata) olnud talle öelnud, et nood ootavad eestlaste asemel ikkagi ukrainlasi tööle.
Maasikakasvatajad = plantaatorid
Mart Helme võrdles olukorda kodusõjale eelnenud Ameerika Ühendriikidega.
"Plantaatorid ütlesid: aga mille üle te kaebate siin nende neegritega seoses, neil on ju siin parem kui Aafrika džunglites," kirjeldas siseminister paralleeli möödanikust. "Teil on sama suhtumine: "Aga siin on ju neil palju parem kui Ukrainas, kus nad peavad käppa imema". See on selline küüniline orjapidajalik suhtumine."
Rahandusminister leiab, et maasikakasvatajate problemaatika on infooperatsioon, mille käigus üritatakse maainimesi pöörata EKRE vastu.
"Vastupidi, meie tahame, et maainimene saaks maal tööd, mitte, et tema asemele ei toodaks Ukrainast tööjõudu," selgitas Martin Helme oma erakonna eesmärki.
Vastupidavus kodumaiste ressursside toel
Et maasikakasvatajatel tuleb saak põllule tööjõupuudusel mädanema jätta, on puhtalt nende endi probleem - nii leidis vähemalt rahandusminister.
"See on üks asi, mis mind vihastab, et mina ministrina pean tegema ära selle töö, mis nemad peavad ära tegema ettevõtjana," ütles ta olukorda kommenteerides. "Mina olen olnud ka ettevõtja, tean väga hästi, et personalipoliitika on igasuguses ettevõtluses A&O. See ongi sinu kui ettevõtja igapäevane mure. Mina ei ole praegu ettevõtja, aga kui olin, siis ma ei arvanud, et riigikogu või valitsus peab minu eest töö ära tegema. See on nii väärastunud mõtlemine, et mulle jääb selgusetuks, millise kohaga üldse mõeldakse?"
Teemat lahates jõuti välja Eesti Vabariigi põhiseaduseni, milles on sätestatud meie riigi põhiline eesmärk: eesti keele kultuuri ja rahvuse säilimine läbi aegade. Martin Helme kordas siseministri möödunudnädalast kommentaari: "Odavate maasikate vastu seda preambulis välja toodud eesmärki välja vahetada ei tohiks."
Kõigele lisaks toodi mängu ka riigi vastupidavuse aspekt - kui on tulevikus taaskord tulemas kriis ning kuskilt pole võõrtööjõudu võtta, siis kuidas vältida Eesti majanduse "käpuli kukkumist"?
Mart Helme sõnas, et poliitilises plaanis peaks olema eesmärk korraldada elu Eestis nii, et meie toidujulgeolek ja majandus ei sõltuks "mõnekümnest tuhandest ukrainlasest".
Teemat kokku tõmmates märkis noorem Helme: "Kui koroonakriis on midagi õpetanud, siis seda, et normaalselt endaga toime tuleval riigil tuleb oma inimestega ise hakkama saama. Kui ma võtaksin kokku selle meeleolu, mida tunnetan valitsuses ja riigikogus, /.../ siis üldine hoiak on selline, et räuskamise ja ähvardamise peale me enam toru ei tõsta."
