Kliiniline psühholoog: stressirohketel aegadel on tervislikud harjumused asendamatud
Praegusel ärevust tekitaval ajal, mil koroonaviiruse pandeemia on paisanud segi paljud meie harjumused ning sealjuures tekitanud ka hulganisti stressi, on välja puhkamine olulisem kui kunagi varem. Kuidas mõjutab stress meie unerežiimi ja mida tuleb silmas pidada, et stressirohketel aegadel korralikult välja puhata, seletab 4 Kliiniku kliiniline psühholoog ja unenõustaja Krista Peet.
Stress võib mõjutada meie unerežiimi väga mitmel moel. Ühelt poolt võib stress tähendada ajapuudust, millega toimetulekuks võib ainsa võimalusena tunduda näpistada aega une arvelt. Seda ei saa aga pidada kõige tõhusamaks lahenduseks, sest tekkinud unepuuduse tõttu oleme me järgmisel päeval vähem produktiivsed. Teine, otsesem viis, kuidas stress und mõjutab, on läbi stressihormoonide, mis mõjuvad kehale väga aktiviseerivalt ja võivad tekitada uinumisraskusi või öised ärkamisi.
Lisaks produktiivsuse langusele, mis tuleneb eelkõige keskendumisvõime halvenemisest, soodustab unepuudus ka negatiivsete emotsioonide kogemist. Stressis olles kogeme niigi negatiivseid emotsioone nagu ärevus ja viha sagedamini kui tavaliselt ning unepuudus soodustab seda veelgi,“ kommenteerib Peet.
Head und soodustavad tervislikud harjumused
Kõige olulisem on stressirohkel ajal mitte ära unustada tervisliku eluviisi alustalasid - piisav uni, tervislik toit ning füüsiline aktiivsus. Kõik eelnev on äärmiselt vajalik selleks, et stressirohke ajaga efektiivsemalt toime tulla, sest unepuuduses olemine ja rämpstoidu peal elamine tõstab keha stressitaset.
„Rõhutaksin eraldi füüsilise aktiivsuse olulisust hea unekvaliteedi tagamisel, sest parima une jaoks on meil vaja päeval kulutada nii vaimse kui ka füüsilise energia varu. Lisaks aitab füüsiline aktiivsus langetada ka vaimseid pingeid ja seeläbi meid paremini uneks ette valmistada. Oleks naiivne oodata, et stressirohkel ajal jõuaks inimene iga päev läbida poolmaratoni, kuid õnneks see polegi vajalik - juba õhtune rahulik jalutuskäik aitab enamasti veidi pead tuulutada ning paremini uinuda,“ ütleb Peet.
Õhtused tegevused võivad pärssida uinumist
Unenõustaja manitseb ka silmas pidama üldisi unehügieeni reegleid. „Siia alla kuulub näiteks ekraanide väljalülitamine vähemalt 1 tund enne voodisse minekut. Tasub ka kindlasti kasutada ekraanifiltrit, mis aitab vähendada ekraani eredust ning sellest kiirguvat sinise valguse hulka.
Ekraanide vältimise soovituse põhjus ei peitu vaid ekraanist tulenevas valguses, aga ka tegevustes, mida me sageli õhtusel ajal ekraanide taga harrastame. Seega tasuks pigem planeerida oma ajakasutust viisil, kus viimasteks õhtusteks tegevusteks on jäetud pigem vähem stressirohked ülesanded,“ lisab Peet.
Oluline on ka jälgida ergutavate ainete tarvitamist. „Kõige eredam näide antud valdkonnas on kofeiin, mida kasutatakse väga sageli stressirohketel aegadel energiataseme turgutamiseks. Kuigi kofeiini tähelepanuvõimet parandav efekt võib mööduda üpris kiiresti, siis kofeiini närvisüsteemi üldiselt aktiveeriv mõju võib kesta 4-6 tundi. Seega tasuks kindlasti piirata stressirohketel aegadel kofeiini tarbimist ning eelkõige jälgida, et viimase kohvitassi ja magamamineku aja vahele jääb piisav aeg,“ märgib Peet.
