Kantsler seletab: miks rahapesu andmebüroo sobib paremini rahandusministeeriumi alla
Tarvis on korraldada tõhusamalt koostööd rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni, maksu- ja tolliameti ja RAB (rahapesu andmebüroo) nelinurgas, ütles rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali täna teatavaks tehtud plaani kohta viia rahapesu andmebüroo politsei küljest eraldi asutusena rahandusministeeriumi alla.
Miks on hea, et RAB politsei küljest siseministeeriumi alt rahandusministeeriumi haldusalasse tuuakse?
Meie arvame, et see on hea. Ma tooks välja kolm põhjust. Esiteks, et see on eraldi asutus, selge vastutuse ja fokusseeritusega, mis võimaldab paremini ressursse suunata ja tulemusi hinnata. Muudatuse peamine osa ongi see, et see on eraldi asutus, mitte see, mis ministeeriumi all ta on. Teine põhjus on see, et uus korraldus võimaldab meil luua parema ja selgema seose rahandusministeeriumi ja RAB vahel ning korraldada tõhusamalt koostööd finantsinspektsiooni, maksu- ja tolliameti ja RAB nelinurgas. Kolmas asi puudutab ennetust, kuidas ära hoida ja heidutada rahapesu. Samuti rahapesu strateegilise analüüsi funktsionaalsuse ülesehitamiset, et me suudaksime reaal- ja massandmete baasil jälgida pangatehingute olukorda ja tekitada olukorra, kus me suudame anomaaliaid ja riske tuvastada ning läbi selle kõiki pahalasi heidutada.
Kas politsei tegevus pärssis kuidagi RAB tegevust?
Ei. Me ei saa kindlasti öelda, et see on üks imemeede, mis muudab maailma. Kui RAB oli politseiameti osa, siis sünergia ja koostöö oli eelkõige RAB ja politseiameti inimeste vahel suurem. Nüüd on oht, et see mingil määral kannatab. Arvestades rahapesu arenguid ja trende, siis me saavutame siin tugevama sünergia, mis võimaldab tõhusust ja tulemuslikust parandada. Jätkuvalt on rahapesu tõkestamine multi-institutsionaalne ülesanne, millega peavad tegelema nii finantsinspektsioon, RAB, politseiamet, prokuratuur, maksu- ja tolliamet ning tähtis on mismoodi kohtud toimetavad.
Kas RAB saab töötajaid juurde?
Kui räägime sellest, et tulevad uued funktsioonid ja on vaja teha IT-arendusi, andmeanalüüsi, siis teatud aja jooksul pigem tuleb sinna töötajaid juurde.
Miks Eesti ei läinud kaasa Euroopa rahapesu vastase võitluse keskuse ideega?
See on Euroopa poolt tulnud algatus. Nad analüüsivad, kas kuidagi mingisuguseid rahapesuga võitlemise funktsioone keskselt korraldada. Praegu ei ole sellest väga selget nägemust. Pangandusjärelevalve osas toimib see suurte pankade puhul keskselt Euroopa Keskpanga juures.
Me ei saa rahapesuvastase võitluse osas aru, mis see mudel on. Tähtis on see, et riigid vahetaksid informatsiooni, teeksid koostööd ja sellest aspektist on kõik ettepanekud oodatud. Aga et hooga hakata tsentraliseerima, siis praegu me pigem selles väärtust ei näe.
