Ettevõtlike noorte pealekasv tagab maakondliku arengu

Riigi sõlmpunktidest kaugemal paiknevad kohalikud omavalitsused otsivad pidevalt viise, kuidas innustada hakkajaid noori kogukonna arendamisse panustama. Noorte ettevõtlusteadmistega varustamine on üks viis, kuidas neid võimestada ja kodukoha arengule mõtlema panna. Mida parem on noorte ettevalmistus ootamatustega hakkama saamiseks, seda kindlamad võime olla, et just tänu neile saame ka tuleviku kriisidest üle.

Elanikud, kes oma kodupaigas perspektiivi ei näe, ei soovi ka sellesse panustada ning seavad sammud keskuste poole. Võtmekohaks on mitmekesiste õpi-, vabaaja- ja töövõimaluste loomine, mis suurendab kogukonnaliikmete omavahelist sidet ja ettevõtlikkust. Oluline on piirkonna arengusse varakult kaasata noori, kes võtaksid eestvedaja rolli, et oma nutikate ideedega kodukandis töökohti ja väärtust luua.

„Vajadustele vastava keskkonna tagamine on kohaliku omavalitsuse kõige olulisem ülesanne. Kui piirkond on elamiseks soodne, siis on ka lapsi, kelle ettevõtlikkust saab kool toetada ja arendada. Ettevõtlusõpe on siinkohal võtmetähtsusega - õpetades lapsi päriselu probleeme lahendama, kasutavad nad seda oskust tulevikus tõenäolisemalt oma kodukoha hüvanguks, selmet mujale õnne otsima minna," kommenteeris Vändra Gümnaasiumi direktor Marget Privits.

Regiooni edu sõltub piirkonna asutuste ühistest pingutustest ettevõtlike noorte toetamisel ja seetõttu on mitmed maakonnad seadnud ettevõtlusõppe ja ettevõtlikud noored arengustrateegias olulisele kohale. Ettevõtlikud õpilased üle riigi pakuvadki õppetöö raames kodukandi kitsaskohtadele praktikas lahendusi, olgu tegemist valdade lõimimise üritustega, bussijaama või lagunenud silla korda tegemisega. „Näidates noortele, et nemad suudavad maailma muuta ning andes selleks vajalikud teadmised, võivad nad nii õppimise ajal kui ka hiljem kodukandis suuri asju korda saata. Lisaks aitavad ettevõtlusteadmised ja aktiivne hoiak hakkama saada ootamatustega nagu majanduslangus või töökohtade koondamine," lisas Privits.

Suuri eesmärke saavutatakse ainult koostöös

Pärnu maakonnas aitab koolide ja ettevõtete vahelist koostööd luua Pärnumaa Arenduskeskus, kaasates aruteludesse nii koolide, kohalike ettevõtete, noortekeskuste kui ka töötukassa esindajaid. Neil kõigil on oma roll ja tegevused regiooni arengu edasi viimisel.

Pärnumaal asuva Vändra Gümnaasiumi direktor Privits peabki mõtestatud ja eesmärgipärast arenduskoostööd piirkonna suurimaks tugevuseks. „Haridusasutuste, ettevõtete ja maakondliku arenduskeskuse regulaarsed ühised tegevused aitavad haridust konkurentsivõimelisemaks muuta. Pärnumaa Arenduskeskuse tihe koostöö koolidega tagab ka selle, et ettevõtlusõppe alane info liigub kiirelt ja jõuab õigete inimesteni," sõnas Privits.

Pärnumaa Arenduskeskuse projektijuht Viivika Vilja toob ühe traditsioonilise ettevõtjaid ja koole ühendava tegevustena välja õpilaste väljasõidud kodumaakonna firmadesse. "Neil õppereisidel tutvustatakse noortele, mida maakonnas tehakse või toodetakse ning millise eriala inimesed ettevõtetes töötavad. See aitab õpilastel näha, millised on praktilised väljundid nende koolis omandatud teoreetilistele teadmistele," kommenteeris Vilja.

Eksperdi sõnul on neil visioon, et tulevikus oleks õpilastel võimalus külastuskäigu jooksul ka mõne praktilise tegevuse näol ettevõtte igapäevatööst osa saada. "Meie koostööpartnerite hulgas on ligi 50 ettevõtet, kes noori rõõmuga endale külla ootavad. Kuna see tähendab ka nende jaoks võrdlemisi suurt töömahtu, peame veel arutama, kuidas muuta õppekäigud praktilisemaks, ilma ettevõtteid üle koormamata," lisas Vilja.

Õpetajate koolitamise tähtsus

Vändra Gümnaasiumi direktor näeb, et kohalik omavalitsus saab koole ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamisel aidata mitmel moel. „Kui kooli arengu- ja õppekavas on kindel koht õpilaste ja personali ettevõtlikkuse toetamisel, tähendab see vahendeid kooli eelarves, heakskiitu arengu- ja õppekavale, pädevate õpetajate ja spetsialistide olemasolu. Lisaks saab omavalitus pakkuda koostöövõimalusi ja toetada kooli värbamisprotsessides," sõnas ta.

Nii Vändra kui Jõgevamaa õpetajad osalevad ka üle-eestilise võrgustiku Ettevõtlik Kool tegevustes, mis loovad koostöökohti ja võimalusi parimate praktikate jagamiseks. „Meil on täiskohaga tööl Ettevõtliku Kooli koordinaator, kelle ülesanne on lisaks haridusprogrammi rakendamisele kujundada ettevõtlikku hoiakut terves kooliperes ja tõsta õpetajate õpetamispädevusi nii, et iga nende poolt antav ainetund toetaks õpilaste ettevõtlikkuse kasvu," kommenteeris Privits.

Ka Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultant Marve Millend rõhutas koolituste olulisust: "Õpetajate harimine on kõige olulisem, sest kui ettevõtlustegevuste koordineerimisel puudub koolis konkreetne eestvedaja, kipuvad asjad soiku jääma."

Arengut veavad eest kohalikud sädeinimesed

Ettevõtlikke õpetajaid peabki Millend kogukonna suurimaks aardeks, keda tuleb toetada ja esile tõsta. Tema sõnul seisneb Jõgevamaa tugevus selles, et igas vallas on oma sädeinimesed, kes innustavad koole, kuhu ettevõtlusõpe veel jõudnud ei ole. "Üks eesmärk lähiaastateks ongi viia ettevõtlusõpe kõikidesse maakonna koolidesse. Juba praegu on enam kui pooled koolidest liitunud Ettevõtlik Kool võrgustikuga või viinud sisse ettevõtlusõppe näiteks ainetunde õpilasfirmade tegevusega lõimides," sõnas Millend.

Ka Kagu-Eestis ettevõtlusõpetaja, maakondliku ettevõtluskonsultandi ja ettevõtjana tegutseva Kuldar Leisi arvates tagavad konkurentsivõimelise keskkonna aktiivsed õpetajad ja proaktiivne lähenemine. "Kui õpetajad ja direktorid on algatusvõimelised ja arengust huvitatud, siis on ka noortel piirkonnas hästi," ütles ta. „On aga miljoni dollari küsimus, kuidas häid ettevõtlusõpetajaid kloonida."

Regiooni ettevõtluskonsultandina loodab ta tulevikus proaktiivsemat lähenemist kohalikelt ettevõtjatelt, kes aeg-ajalt enda tegemisi koolides tutvustamas käivad, aidates luua seoseid õpitu ja päriselu vahel. "Eelmisel aastal jagasid Põlvamaa ettevõtjad end maakonna koolidesse laiali erinevaid tunde andma. Tagasiside oli väga hea nii ettevõtjate enda kui ka koolipere poolt. Kogemus näitab, et kes korra koolis käivad, lähevad sinna ikka ja jälle tagasi," ütles Leis.

Leidub ka ettevõtteid, kes lapsi hoopis enda juurde kutsuvad. Ida-Virumaa ettevõtja ja Kiviõli Seikluskeskuse rajaja Madis Olti sõnul on nende juures koolinoortel tegemist nii suve- kui ka talvehooajal. Ta leiab, et peamine on kujundada noortes ettevõtlikke hoiakuid ja inspireerida neid tegelema mitmekülgsete hobidega. „Oskused on teisejärgulised, need omandatakse kiirelt. Tööandjana ootame noortelt eelkõige õiget suhtumist - valmisolekut õppida, vastutada ja areneda. Ennastjuhtivad noored on töötajana väärtuslikud, kuid lisaks sellele suudavad nad tõenäoliselt tulevikus ka ise eestvedaja rolli võtta ning seeläbi väikeste piirkondade elu käimas hoida," ütleb Olt.

„Edu ja Tegu" on välja töötanud ettevõtluspädevusi arendava metoodika koolides rakendamiseks. Alates 2016. aastast on „Edu ja Tegu" toetusel ettevõtlusõpet või ettevõtlikku õpet hakanud rakendama 308 õppeasutust, mille hulgas 273 üldhariduskooli, 20 kutseõppeasutust ja 15 kõrgkooli.

2016-2020 tekkis kõige enam ettevõtlikke ja ettevõtlusõppega koole Läänemaale (71% koolidest), Jõgevamaale, Järvamaale ja Pärnusse (67% koolidest) ning Hiiumaale (63% koolidest). Ettevõtlusõpet rakendavaid koole tuli enim juurde Viljandimaale ja Ettevõtliku Kooli programmi rakendavaid koole Hiiu- ja Järvamaale.

Osale „Edu ja Tegu“ programmis, et ettevõtlusõpe ja ettevõtlik hoiak jõuaksid kõigisse Eesti koolidesse! Loe lähemalt https://ettevotlusope.edu.ee/

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond