Madison: Euroopa ühislaen vajab Eestis mandaati rahvahääletuselt
Madisoni sõnul vajaks laenu võtmisele heakskiidu andmine Eestis rahvahääletuse korraldamist, kuna see ületab 2003. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks antud mandaadi piire, vahendab ERR-i uudisteportaal.
"Tegemist on tegelikult väga põhimõttelise küsimusega, hoolimata sellest, et üksikud nüansid ja selle plaani asjaolud ei ole veel avalikuks tulnud," rääkis Madison intervjuus ERR-ile.
"Praegune üldplaan, mis on välja käidud, on väga-väga halb. Seal on põhimõtteliselt kaks suurt probleemi. Esiteks ühisvõla võtmine Euroopa Liidu nimel kujundab ümber väga strateegiliselt Euroopa Liidu olemust, eelkõige maksupoliitika valdkonnas, sest siiamaani sellist pretsedenti pole veel toimunud, et Euroopa Liit võtaks ühiselt võla, mida siis peavad kandma kõik liikmesriigid. Antud juhul oleks see Eestile umbes ühe miljardi suurune kohustus," selgitas Madison.
Madisoni sõnul oleks ühislaenu heakskiiduks vaja korraldada, sest 2012. aastal leidis riigikohus, et üle miljardi euro suuruse kohustuse võtmine nihutab riiki liiga kaugele olemasolevast mandaadist, millega liituti Euroopa Liiduga.
Peaminister Jüri Ratas ütles täna ERR-ile, et Macroni-Merkeli plaan on samm õiges suunas. Ta märkis, et tuleb ära oodata homne ettepanek Euroopa Komisjoni poolt, sest praegu ei ole fondi kasutamise põhimõtted kokku lepitud. Kommenteerides nn kasina neliku riikide Hollandi, Austria, Rootsi ja Taani lähenemist, et fondist peaks raha minema vaid laenudeks, ütles Ratas, et seda Eesti kindlasti ei toeta.
Ka Ratase erakonnakaaslased, Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ja juhatusse kuuluv Anneli Ott on taaskäivitusfondi suhtes pigem toetavad, kuid veel äraootaval seisukohal. "Kriisi ületamiseks on vaja suurt ühtset programmi, mis põhineb solidaarsusel ja nõrgemal positsioonil olevate riikide aitamisel. Enne lõpliku otsuse tegemist on vaja näha detaile ja need riikide vahel selgeks rääkida," ütles Karilaid.
