JÄRELVAADATAV | Pankurid ettevõtjatele: ei ole põhjust arvata, et ministrid ja poliitikud on targemad. Ellujäämine sõltub enda ettevõtlikkusest

„Oleme tunneli alguses. Tunnel läheb allapoole ning valgust hetkel selle lõpus näha ei ole,“ lausus SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov tänasel Pangaliidu ümarlaual, kus kommertspankade ettevõtete panganduse eest vastutajad arutlesid koroonapandeemia põhjustatud majanduse hetkeolukorra ning tuleviuväljavaadete üle.

Miks tunneli lõpus valgust ei paista, on põhjustatud praeguse kriisi määramatusest. Kuna praegune kriisi põhjustajaks ei ole ettevõtete tehtud vead, siis ei allu see ka majandusloogikale ning väga keeruline on prognoosida, milline saab olema kriisi areng, kaua see kestab ja milline saab olema taastumine: on see kiire V-kujuline kukkumine, kus sügavale langusele järgneb kiire tõus või hoopis U-kujuline, mil põhjas oleku aeg kestab kauem. Või hoopis L-kujuline stsenaarium, kus langusele varem kogetud tõusu ei järgnegi.

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma lausus, et sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasvunumbrist rääkimise asemel peaks keskenduma sellele, millised saavad olema praeguse kriisi pikaajalised mõjuda majandusele läbi töötuse ning pankrottide ning mida teeb ettevõtete ja tarbijate kindlustunne.

Coop Panga ettevõtete panganduse juht Hans Pajoma märkis, et kriis on tulnud viirusest ning me ei ole seda veel seljatanud. Kui tuleb teine laine või ka kolmas, siis on oluline, mida võtavad ette erinevate riikide valitsused. „Kas hakatakse uuesti majandusi sulgema või lepitakse suuremate inimkadudega. See on selle mängu jokker,“ lausus ta.

Praeguses kriisi on valmis toetama nii keskpangad kui valitsused ning see on hoidnud majandust püsti ning suurt osa ettevõtteid toimimas. „Oleks loodusseaduse toiminud, siis oleksid paljud ettevõtted meil pankrotis. Tänu päästepakettidele on hoitud ettevõtteid toimimas,“ tõdes Pajoma.

Kuid lõpmatuseni selline olukord kesta ei saa. LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume kinnitas, et kui kriis jääb pikemaks ajaks vinduma, siis ei ole maailmas sellist raha olemas, mis suudaks väga pikaajaliselt turgudele likviidsust juurde pumbata.

Samuti ei ole ettevõtjatel põhjust arvata, et valitsus ning neljaks aastaks valitud poliitikud teavad paremini, kuidas nende ettevõtetes peaks toimetama. „See pole koht, kus minister või poliitik suudab olla targem kui ettevõtja. Ei suuda. Ellujäämine sõltub ettevõtja enda ettevõtlikkusest,“ lausus Artjom Sokolov.

Pajoma toonitas, et ettevõtja peab arvestama, et laenukoormuse kasv vähendab pikas perspektiivis ettevõtte konkurentsivõimet.

Kõiki ettevõtteid kriisis päästa ei saa. Nii tuleks ekspertide hinnangul toetada neid, mis on riigile kõige väärtuslikumad ning mitte konkurentsivõime säiliks ka pärast kriisi.
Sokolov märkis, et maksu- ja tolliameti tööjõumaksude tasujate tabelis on 130 000 ettevõtet, millest 2% annab tööjõumaksudest lõviosa.

Pajoma sõnul on 20% ettevõtetest täna maksepuhkusel, mis tähendab, et ühel või teisel moel on nad kriisis pihta saanud. Ja tuleb endalt küsida, kuidas edasi minna. Kas minu ärimudel on jätkusuutlik või peaksin ma midagi muutma.

Pajoma tõi välja, et pank saab aidata maksepuhkuste ja lisalaenudega, kuid küsimus on, kas need kõikidele ettevõtetele sobivad. Samuti on need lühiajalised meetmed. Pikaajaliselt on aga tarvis teisi tooteid. Probleemiks hakkab tema sõnul kujunema omakapital ning omakapitali investeeringud muutuvad lähiajal aktuaalseks. Siin võiks riik alustada läbirääkimisi erakapitali fondidega. „Kindlasti on Eesti turul ettevõtteid, millel on geniaalne ja jätkusuutlik äriidee, kuid pole piisavalt kapitali,“ rääkis Pajoma, lisades, et on ka fondidele võimalus omakapitali kaudu ettevõtetesse siseneda.

Riik võiks suunata pensionifondid Eesti firmadesse raha paigutama
Sokolovi sõnul on lüline viia omavahel kokku need kellel on raha üle ja need, kellel seda puudu. Küsimus on siinjuures, mida soovitakse hoida, kas tööhõivet või ettevõtte omanikestruktuuri. „Kui on eesmärk tööhõivet päästa, siis võiks omakapitali instrumentidega sisse tulla,“ lausus a.
Tavahoiustajate riskitase ei ole sellistesse ettevõtetesse investeerimiseks tõenäoliselt sobilik, kuid pensionifondide raha on selliseid investeeringuid tegema harjunud ning fondihalduritel on ka vastava teadmised. Sestap tegi LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume ettepaneku, et valitsus võiks pensionireformiga mitte edasi minna ning paluda fondidel lasta vahendid suunata täiesti tavalistesse Eesti ettevõtetesse.

Nüüd, kus koroonakriisi esimene laine näib olevat üle ilma rullunud ja inimesed asuvad ettevaatlikult endist elustiili taastama, oleme silmitsi ka uue majandusliku reaalsusega. Kuidas tulevad Eesti ettevõtted toime pärast seda, kui ajutise Töötukassa hüvitise maksmine lõpeb? Mis ootab ees – kas suurem koondamiste ja pankrottide laine? Millised sektorid on paremas, millised ohtlikumas olukorras? Kuidas ettevõtjaid aidata saaks ja kas seda peaks tegema?

Nende ja paljude teiste küsimuste üle arutasid tänasel ümarlaual Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma, SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov, Luminori ettevõtete panganduse Eesti üksuse juht Monika Kallas ja LHV ettevõtete panganduse juht Indrek Nuume.