Kas laen on kriisiaja raskuste ületamiseks mõistlik lahendus? Mida teha, et poole aasta pärast poleks veelgi hullemas seisus?

Riiklikud kriisiabimeetmed on suureks abiks paljudele ettevõtetele kõikjal Eestis, aga üha rohkem ettevõtteid seisab sellele vaatamata silmitsi probleemiga, kus tulenevalt ettevõtte suurusest, lähikuude äriperspektiividest või muust ärispetsiifikast nad toetustele ei kvalifitseeru. Paljud pangad pakuvad raskuste ületamiseks ärilaenu, kuid enne laenu võtmist tuleks riskid põhjalikult läbi kaaluda, et mitte avastada end poole aasta pärast veelgi keerulisemast olukorrast, soovitab Holmi tegevjuht Rauno Klettenberg.

„Kriis on sundinud paljusid ettevõtteid vaatama ümber oma ärimudeleid, et luua majandustegevuse elushoidmiseks täiendavat väärtust ja leida uusi müügivõimalusi. Sellised muudatused on enamasti seotud riskidega ja pole kindlust, kas need toovad ka loodetud tulu," tõdeb Rauno Klettenberg, kes soovitab laenu kui abimeetme mõistlikkust hinnates lähtuda ennekõike sellest, millise eesmärgiga laenu võetakse:

1. Kas laenu on vaja suuremaks investeeringuks, mis võimaldab äri ümber profileerida või soetada täiendavaid vahendeid, et olemasolev äri paremini toimiks ? Sellistel eesmärkidel võetud ärilaenud moodustavad väikeettevõtete puhul valdava enamiku. Väikeettevõtted edendavad oma äri laenuga erineval moel, näiteks remondifirma võib hankida laenu toel meeskonnale kvaliteetsemad ja töökindlamad töövahendid, või pagarikoda võib osta uue ahju, mis võimaldab tootesortimenti laiendada.

2. Kas laen aitab teha kindla sihtotstarbega ostu, näiteks hankida kaupa, mille järele on nõudlus ja mida müües saab ettevõte tekitada uut käivet? Sellisel juhul on kõige mõistlikum lahendus käibekapitalilaen. Näiteks võib käibekapitalilaen sobida spordikaupu müüvale ettevõttele, kes soovib sisse osta laenu toel suvekollektsiooni, mille najal ta saab aktiivselt kogu eesseisva hooaja tegutseda.
3. Kas laenu on vaja lühikese perioodi jooksul kõikuvate rahavoogude katmiseks? Sellisel juhul pakub Holm tavaliselt ettevõtetele limiidilaenu, mis toimib justkui arvelduslaen. See annab ettevõtjale raha kasutamisel palju suurema paindlikkuse - ta saab tegevuseks vajalikku kaupa või varustust hankida talle vajalikul ajahetkel ning reageerida kiirelt soodsatele võimalustele ilma, et peaks alustama iga kord pangaga läbirääkimisi.

4. Kas laenu on vaja püsikulude nagu näiteks tööjõukulude katmiseks? Kui ettevõttel on tulenevalt turuolukorrast müügikäibed drastiliselt vähenenud, nagu see on praegu juhtunud näiteks turismisektoris, siis tasub tõsiselt mõelda, kas laenu võtmine on kõige õigem lahendus. Uute oludega kohanemine võib nõuda põhimõttelisi ümberkorraldusi ja valusate otsuste vastuvõtmist, mida laenu võtmine ainult edasi lükkab ja raskendab. Samas on iga ettevõte Klettenbergi sõnul unikaalne, mistõttu analüüsib Holm igat juhtumit väga põhjalikult ja üksikasjalikult. Kui senine äritegevus, finantstaust, ärisuhted partneritega, teadmised ja oskused, sektori trendid ja kasvõi juhi isikuomadused annavad alust uskuda, et mõningase ootamise järel normaalne äritegevus taastub, ning kui ettevõte näitab omalt poolt üles valmidust oma kulusid kokku tõmmata ja ellujäämise nimel igakülgselt pingutada, võib pank kliendi ärile siiski õla alla panna.
5. Kas laenu on vaja selleks, et maksta teisi kohustusi võlausaldajate ees? Sellises olukorras on laenu võtmine tõenäoliselt väga halb mõte, sest see ei loo väärtust, mille toel oleks tulevikus võimalik jälle teenima hakata. Selles olukorras on kõige õigem püüda leida lahendusi läbirääkimistel võlausaldajaga.

Klettenbergi sõnul leiab kõige mõistlikuma finantseerimislahenduse siis, kui ettevõtte esindaja on valmis pangale võimalikult avatult oma ettevõtte olukorda tutvustama ega püüa negatiivse otsuse saamise hirmus oma riske panga eest varjata. „Meie esmane huvi on aidata oma klientidel raskused seljatada ja äri jälle käima saada, kaitstes neid sealjuures täiendavate ohtude eest - saame seda teha ainult siis, kui suhtes kliendiga valitseb vastastikune usaldus," kinnitas ta.