PÕHJALIK ÜLEVAADE | Kurjategijateks tembeldatud maasikakasvatajad. Kui kasumlik nende äri on? Töötajate arv teeb äkilisi hüppeid

Maasikakasvatajate Liitu kuuluvates ettevõtetes ja tulundusühingutes töötas kõige kibedamal tööajal kokku ca pooltuhat töötajat. Liit selgitab, et nende ühendusse siiski kõik maasikakasvatajad ei kuulu ja (välis)tööjõu vajadus on ikkagi paljuräägitud 1000 inimest, põllumajandussektoris laiemalt 1500 inimest.

Osad liitu kuuluvad ettevõtted pole töötamise registrisse andmeid esitanud, kuid töötajate arvult suurim on Valgamaal tegutsev Helme Maasikakasvatuse OÜ, kus eelmisel hooajal ehk mullu 30. juuni seisuga (II kvartalis) oli töötajaid 78, tavapärase kahe töötaja asemel teistes kvartalites.

Liidu ettevõtetes töötas mullu 30. juuni seisuga 644 töötajat. Aasta varem oli number 537.

Osad liitu kuuluvad ettevõtted ei tegelenud pelgalt vaid maasikakasvatusega, vaid ka muudel aladel ning osad maasikakasvatajad ei kuulu jällegi liitu, nagu selgitas liidu esindaja Elke Lillemets. „Maasikakasvatussektorisse ei kuulu aga vaid liidu liikmed. Sama suurusjärk või isegi rohkem on kasvatajaid, kes liitu ei kuulu. Sisuliselt räägime kogu sektori eest, sest meie poole on sama murega pöördunud paljud liiduvälised kasvatajad. Sellest tulenevalt on ka välistööjõu vajaduse suurusjärk umbes 1000 inimest."

2018. aasta andmetel oli 22 ettevõtte käive kokku 3,3 miljonit eurot ja puhakasum 450 818 eurot, selgub Krediidiinfo andmetest. Valdavalt on maasikakasvatajad kasumis, mõni üksik näitas ka kahjumit. Hortitech OÜ kohta puuduvad 2018. aasta tulemused. FIEde andmeid pole.

Selle peale kui rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil maasikakasvatajaid sisuliselt maksupetturiteks kuulutas ja tuleval nädalal maksuameti juhilt nende kohta andmeid välja nõudma läheb, vastasid nii maksu- ja tolliamet(MTA) kui põllumehed, et omavahel suheldakse tihedalt.

"Üldiselt maasikakasvatajad ei erine teistest valdkondadest, kus kasutatakse palju hooajalisi töötajaid. Teeme oma tavapäraseid kontrolle kõigis ümbrikupalga riskiga sektorites, et kas töötajad on töötamise registrisse kantud ja maksud täies mahus tasutud jne. Ukrainlaste vm välistööjõuga ei ole ümbrikupalga vaates rohkem probleeme kui kodumaiste töötajatega," vastas MTA esindaja Ärilehele.

Põllumehed teatasid täna, et nemad MTA-d ei karda. "Maksu- ja tolliamet on meie igapäevane partner, kellega käib tihe suhtlus ning maksud on maksmiseks," kinnitasid Eesti Maasikakasvatajate Liit, Eesti Aiandusliit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

„Kurb on tunnistada, et kui julgesime oma murest rääkida ja ootasime valitsuselt vastutulekut, saime vastuseks kuriteo kahtlustuse," lausus Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets.

„Põllumajanduskoda ümbrikupalga maksmist ei salli ning ei soovitada seda mitte ühelegi põllumajandussektori ettevõttele," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus peame oma liikmeid kaitsma lausrünnaku eest. Tööjõumure on kogu põllumajandussektoril, kuid eesliinile on jäänud maasikakasvatajad. On kahetsusväärne, et kogu sektori maksukäitumine seatakse pealiskaudse info põhjal kahtluse alla.

Kui rahandusminister soovis meid aga pelgalt maksukuulekusele üles kutsuda, nagu kõiki Eesti ettevõtjaid, siis sellega saame igal juhul nõustuda - peame ausat käitumist mõistlikuks ja õigeks. Eestis on olemas selged reeglid ja nõuded, kus toimub nii kohalike kui välismaiste töötajate registreerimine ja kuidas toimub maksustamine. Politsei- ja piirivalveamet ning MTA teevad oma tööd kohusetundlikult igal pool, ka maasikapõllul."