Murettekitavad näitajad: Eesti majandus pöördus langusesse juba enne kriisi

Statistikaameti andmetel langes 2020. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,7%.

Kusjuures peamiseks majanduskasvu piduriks ei olnud mitte märtsi keskpaigast alanud eriolukord ja koroonakriis, vaid kasvu pidurdas hoopis olematu talve ja väheste küttekulude tõttu energeetikasektor. Suurtest tegevusaladest mõjus majanduskasvule negatiivselt juba eelmise aasta teises pooles aeglustuma hakanud töötlev tööstus.

Jooksvates hindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot. Lisandväärtus kasvas 2% ning eelkõige vedasid seda kasvu info ja side tegevusala koos ehitusega.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul on märgatavast koroonaviiruse mõjust eelneva puhul veel raske rääkida. „Küll aga on viirusel ilmselt olnud juba negatiivne mõju kaubandusele, transpordile ning majutusele ja toitlustusele," lisas ta.

Majanduslanguse peamiseks põhjuseks on netotootemaksud, mis langesid esimeses kvartalis 18,8%. Eelkõige tingisid selle käibemaksu ja kütuseaktsiisi laekumiste vähenemised.

Sarnaselt kaubanduse aeglustumisele ja langusele käibemaksu laekumises, aeglustus märgatavalt ka eratarbimise kasv. Eratarbimine kasvas vaid 0,3%, mis on kõige nõrgem näitaja pärast eelmist suurt kriisi.

„Kuigi investeeringud langesid 6,9%, siis ei saa me siin samuti rääkida koroonaviiruse mõjust. Pigem on põhjusteks töötleva tööstuse pikemaajalisem langustrend ja lisaks oli eelmise aasta esimeses kvartalis väga kõrge investeeringute tase, millega võrrelda," selgitas Müürsepp.

Rahandusministeeriumi arvates pidas Eesti majandus tervikuna keerulistele oludele esimeses kvartalis siiski hästi vastu. "Maksude laekumise erinevad aspektid moonutasid koondpilti oluliselt negatiivsemaks. Jätkusid mitmed varasemad trendid, nagu energeetikasektori kahanemine," leidis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Ta tõi välja, et kui Eestis langes SKP 0,7 protsenti, on see Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega võrreldes hea tulemus ning kriis meie majandusnäitajatesse veel ei jõudnud.

"Kuna meie majanduse viimaste aastate kasvutempo on olnud väga kiire, siis peaks aasta alguse arengutest parema pildi andma võrdlus eelneva ehk 2019. aasta viimase kvartaliga. Selles võrdluses kahanes meie majandus statistiliselt 3,7 protsenti, mis on ka euroala keskmine. Eesti puhul jätab see arv aga olukorrast põhjendamatult negatiivse pildi," selgitas Aben.

"Statistiliselt mõõdetava SKP võib lahutada kaheks komponendiks - lisandväärtuseks ja netotootemaksudeks. Lisandväärtus iseloomustab paremini sisulist majandusolukorda, samas kui netotootemaksud võivad olla mõjutatud maksupoliitika muudatustest ja ettevõtete reaktsioonist sellele.

Eelmise aasta lõpus toimus oluline kütuste varumine biolisandi nõude karmistumise tõttu aasta algusest. Varutud kütuse pealt maksti ära kütuseaktsiisid ja käibemaks, mis kajastusid viimase kvartali netotootemaksudes ja moonutasid sedakaudu ka SKP kasvu loomulikust kõrgemaks.

Esimeses kvartalis aga võimendasid vastupidist arengut kolm asjaolu. Tarbitud kütuse pealt olid riigimaksud juba makstud, kütuseid osteti märtsis vähem, kuna sõitmist oli vähem, ja lisaks peatas maksuamet ajutiselt tasumata maksude eest intressi arvestuse, mistõttu viivitati maksude tasumisega. Selliseid aspekte tuleb statistika tõlgendamisel arvestada.

Majandussektorite vaates jätkusid aasta alguses mitmed varasemad trendid. Energeetika langust võimendas soe talv ja töötleva tööstuse kasv peatus nõrga välisnõudluse tõttu juba eelmises kvartalis. Negatiivselt panustas arusaadavalt majutus-toitlustus, kuna aasta algus on madalhooaeg ja välisturiste on vähe. Kasvutrendil jätkasid aga info-side, finantssektor ja kutse-teadustegevus ning kasvule pöördus ehitus.

Töise tulu kasv jätkus esimeses kvartalis ettevõtlussektoris 5 protsendi ja valitsussektoris 7 protsendi tempos. Erasektori tegevusaladest olid aastases võrdluses selges languses siiski vaid mäetööstus ja energeetika, mis on pikem trend. Elanike tarbimiskulutused veidi kasvasid, eelkõige toidu, meditsiinitoodete ja sideseadmete aktiivsema ostmise tõttu. Riideid-jalanõusid osteti aastatagusega võrreldes 10 protsenti ja reisipakette 20 protsenti vähem," analüüsis rahandusministeerium.