Uuring: üle poole elanikest arvab, et leiab uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga

Üle poole elanikest (53%) arvab, et nad leiaksid uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga ning ligi pooled vastanutest (48%) on valmis töötama senisest madalama palga eest, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust.

Vanuserühmade võrdluses on kõige optimistlikumad noored vanuses 20–24 eluaastat. Neist 72% olid arvamusel, et suudaksid praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul. 17% elanikest hindab, et uue töö leidmine võtaks aega kuus kuud kuni aasta ning kümnendik arvab, et uue samaväärse töö leidmine võtab aega rohkem kui üks aasta.

„Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste ja väiksemate linnade elanike hulgas. Optimistlikumad on kuni 550 eurost netopalka teenivad elanikud, liht- ja oskustöölised ning tegevusala järgi ehitus-, meditsiini- ning ka majutus- ja toitlustussektori töötajad,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

„Uue töö leidmine võib võtta oodatust rohkem aega, seda eriti praegu kui tööpuudus on kasvutrendis. Selleks, et olla finantsilisteks ootamatusteks valmis, on oluline leida võimalusi säästmiseks ja rahapuhvri tekitamiseks,“ lisas Kati Voomets.

Ligi pooled vastanutest (48%) on valmis töötama senisest madalama palga eest. Oluliselt rohkem on valmis madalama tasu eest töötama keskmisest suurema palgaga elanikud, kelle netopalk on vahemikus 1251-1500 eurot (58%), samuti juhid (66%) ning kontoritöötajad ja ametnikud (56%). Madalama palgaga on tegevusalade lõikes valmis töötama kõige enam IT-sektori (54%) töötajad ning riigi ja kohalike omavalitsuste töötajad (57%).

„Senisest madalama palgaga ei ole valmis tööle asuma ligi kolmandik teenindus- ja müügitöötajatest ning oskus- ja lihttöölistest. Ka ei ole nõus väiksema palgaga need, kes on uue töö leidmise osas optimistlikumad ning usuvad, et leiavad uue samaväärse töö umbes ühe kuuga,“ rääkis Kati Voomets.

Uuringust selgus, et kõige enam (45%) on neid, kes on nõus saama 20% madalamat töötasu. Kuni 40% madalama tasuga on keskmiselt rohkem nõus need, kes teenivad netopalgana 1500 eurot või rohkem (19%).

„Uue töö leidmise kõige suuremaks takistuseks peetakse hirmu suure konkurentsi ees, mis naiste jaoks on keskmisest olulisem takistus kui meeste jaoks. Vanuserühmade osas on hirm tugeva konkurentsi ees kõige suurem 20–24-aastaste seas,“ selgitas Kati Voomets.

Põhitöö kõrvalt teenivad hobide või muude oskustega lisaraha veidi üle kümnendiku elanikest. Vanuse lõikes teevad seda enim 35–44-aastased (16%) ja kuni 550 euro suurust netopalka teenivad elanikud (44%). Enim teenivad lisatulu kinnisvara-, IT- ning kunsti- ja meelelahutuse valdkonnas tegutsevad inimesed. Lisatöö tegijaid on kõige vähem ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris töötavate inimeste seas.

Ametialaste ja isiklike pädevuste arendamiseks õpivad uusi oskusi praktikas nii praegusel töökohal kui ka väljaspool seda enam kui pooled (54%) vastanutest, 43% osaleb erinevatel loengutel, kursustel või seminaridel ning 35% loeb enese arendamiseks erialast kirjandust.

„Kolmandik elanikest ei mõtle oma ametialaste või isiklike pädevuste arendamisele, kuid pidev enesearendamine ja uute oskuste omandamine annavad tööturul eelised konkurentsis püsimiseks, mis praegusel pingelisel tööturul on eriti oluline,“ rääkis Kati Voomets.

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat mais. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 20–64 eluaastat.