„Meil on üür arvestuslikult 2,75 eurot ruutmeetri kohta,” rääkis Silikaat Grupi Kõo kandi põllumajandusettevõtete juht Maarika Susi. Nende hulka kuuluv ja äsja valminud üürimajast 500 meetri kaugusel asuva Mangeni PM-i piimafarmi töötajad saavadki sellest majast enim kasu. Tegu on esimese kortermajaga, mis on üle väga pika aja ühte maakohta rajatud.

Majas, kus on kokku 11 üürikorterit, on kuus kahetoalist ja viis kolmetoalist korterit. Nende kogupindala jääb 61-91 ruutmeetri vahele. Sellega on väikseima korteri üür vastvalminud üürimajas natuke alla 168 euro ja suurima korteri üür küündib natuke üle 250 euro.

Kommunaalid on majas võrdlemisi soodsad, kuna tegu on energiatõhusa hoonega. „Kommunaale väga juurde ei tule – kuna seal on A-energiaklass –, me oleme praegu arvestanud, et see võiks olla ca 30 senti ruutmeetri pealt,” lisas Susi. See tähendab, et väikseima korteri puhul lisandub üürile veel 18,3 eurot ning suurima korteri korral 27,3 eurot. Sellega peaks korterite ruutmeetri kulu olema kolm eurot.

Aasta läbi madalad püsikulud on tagatud maja katusele paigaldatud päikesepaneelidega ja maaküttega ning puhta veega varustab elanikke vastrajatud puurkaev. „Kui ongi näiteks kahetoaline korter – mis on umbes 60 ruutmeetrit –, siis peaks 200 euroga olema kahetoaline korter olemas,” rääkis Susi. Sellele võivad lisanduda veel internetiühenduse või muude teenustega seotud kulud.

Kuna majja elama asuvatel üürilistel on võimalik valida, kas nad tahavad möbleeritud või möbleerimata korterit, siis sellest sõltuvalt võib möbleeritud korteri puhul lisanduda üüri- ja kommunaalarvele veel ka mööbli kasutamise rent.

„Meil on see variant, et kui sa tahad möbleeritult – ehk et on voodi ja elutoa mööbel sees –, siis vastavalt sellele mööbli maksumusele tuleb väike mööblikasutustasu,” selgitas Susi. See algab umbes 17 eurost kuus, sõltuvalt mööblivalikust. Köögimööbel ja vannitoa mööbel on juba möbleerimata korteris sees, nende eest lisaks maksma ei pea.

Susi kinnitusel püüab ettevõte, mis oma töötajaid vastvalminud üürimajja paigutab, hoolimata kriisist ja rasketest oludest – mida on alanenud piimahind praegu piimafarmidele põhjustanud –, maksta 1000-1200 eurot kätte. Esimene üüriline, kes ettevõttes töötab, kolis majja sisse mai keskel ja sel nädalal kolib ka teine.

Mai alguses Viljandimaal valminud üürimaja haldab kaks aastat tagasi asutatud Koksvere Maja OÜ, milles on kohalikul Põhja-Sakala vallal 51%-line osalus ja maja ehitada lasknud Silikaat Grupp 49%-line osalus.

Maja, mis ehitati Kredexi poolt hallatava üürimajade toetusmeetme abil, läks maksma ligi 1,5 miljonit eurot. Sellest üle 700 000 suurune omaosalus tuli Silikaat Grupilt, kuhu ka Mangeni PM ja teised Kõo kandi põllumajandusettevõtted kuuluvad.

Riiklik üürimajade programm
Kredexi toetust üürimajade rajamiseks või rekonstrueerimiseks on kohalikud omavalitsused saanud taotleda kolmes taotlusvoorus: esimene voor kestis 1. novembrist 30. detsembrini 2017, teine voor 2. aprillist 15. augustini 2018 ja kolmas voor 3. detsembrist 2018 4. veebruarini 2019.


Kui esimeses voorus taotles toetust viis kohalikku omavalitsust, siis teises voorus oli taotlusi juba 13 ja kolmandas voorus 11. Kolme vooru peale plaanitakse kokku rajada või rekonstrueerida 13 üürimaja mobiilsele tööjõule ja 12 sotsiaalselt vähekindlustatud sihtrühmale.


Kokku rajatakse 25 elamus 582 korterit kogupinnaga ligikaudu 21 000 m². Koguinvesteering on ligikaudu 45 miljonit eurot ja toetussumma osa sellest 21 miljonit. Praeguseks on lisaks Koksvere üürimajale valminud majad ka Muhus, Türil, Sauel ja Rae vallas.


Praegu on toetusmeede, mis käivitati 2017. aasta lõpus, peatatud ja hetkel ei ole ka teada, kas ja millal see taasavatakse. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul sõltub see eelarvevõimalustest.