Paber- ja riidekotti peaks kasutama palju kauem, kui seda seni tehakse

„Tarbijad, kes on loobunud kilekottide kasutamisest, võiks teada, et kui võrrelda energiakulusid, mida kasutatakse paber- või kilekoti tootmiseks, siis tuleks paberkotti taaskasutada vähemalt kolm korda. Samas ei pruugi paberkott nii pikka kasutamist vastu pidada. Eriti siis, kui vihmaga koju lähed, siis ei jõuagi võib-olla koju,” arutles Pakendikeskus AS-i müügijuht Priidu Rätsep.

Priidu Rätsep usub, et lähiaastad toovad nii tarbijatele kui ka tootjatele pakendite vallas palju muutusi ja õppima peavad mõlemad pooled. „Meilt on küsitud isegi biolagunevat teipi, mida saaks õues kasutada, aga biolagunev ju seda tähendabki, et ta hakkab otsast lagunema,” muigas Rätsep. Tema sõnul peaks kangast kotti poeskäiguks kasutama aga lausa 131 korda, et selle tootmine annaks efekti võrreldes kilekoti tootmise kuludega. Ka kilekoti kasutamisel on eelduseks, et seda ei visataks pärast kasutamist kohe ära, vaid see leiaks kasutamist näiteks prügikotina.

Pakendikeskuse turundusjuht Ketlyn Toomsalu ütles, et aina rohkem inimesi on hakanud tähtsustama rohelist mõtteviisi, loobutakse ülepakendamisest ja ühekordsetest plastnõudest. Kaupade pakendamisel räägitakse üha rohkem optimaalsusest. Rätsep ütles, et nende sortimendis kajastub taaskasutusele suunatud mõtteviis samuti. Näiteks on saadaval plastikust korduvkasutatavad kastid, mida on pärast mugav kokku lapata ja transportida. Kuigi pakendamisel liigutakse üha rohkem paberi ja kartongi suunas, on plastil ikka veel suur osakaal.

Biolagunevate materjalide lagundamiseks on aga vaja tööstuslikku keskkonda, nii et oma kompostihunnikule aianurgas on asjatu loota. Biolagunev taldrik võib sind tervena üllatada veel ka kuue aasta pärast, kui ülejäänud orgaanika on juba huumuseks lagunenud. Eestis pakub biolaguneva materjali ümbertöötlemisteenust vaid üks ettevõte ja Toomsalu sõnul on turureglatsioonid selles osas veel paigast ära. „Praegusel juhul jõuab biolagunev pakend siiski olmeprügisse ja oma eesmärki ei täida. Oma koduses kompostihunnikus laguneb siiski 100 protsenti looduslikust materjalist toode,” selgitas Toomsalu.

Kui palju mõjutavad meid pakendid ja milline masin toiduainete pakendamiseks ka kodus rakendust leiab, saab teada podcast’i „Luup” järjekordset saadet kuulates.