Eesti Panga ökonomist: kindlasti ei ole kõik palgatoetust saanud töökohad koondamisohus
Aprillis sai töötukassa palgahüvitist viiendik Eesti palgatöötajatest. Kindlasti ei ole kõik hüvitisega kaetud töökohad koondamisohus, tõdes Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar täna keskpanga tööturuülevaadet tutvustades.
Kas sellest võiks järeldada, et riigi pakutud palgatoetust kasutasid ettevõtted lihtsalt tööjõukulude vähendamiseks ära? Soosaare sõnul ta seda kindlasti öelda ei saa. „Palgatoetuse meede pehmendab ettevõtete kahjumisse langemist, mis pikemas vaates suurendab nende ellujäämise tõenäosust, kinnitas ta küsimusele vastates.
Tema sõnul oleks ilma töötasu meetmeta kriisi alguses rohkem töökohti kadunud. Samuti on palgatoetusel Soosaare sõnul tõenäoliselt oluline mõju ka palgakujundusele. Kuna palgatoetuse saamise tingimustes on ühe tingimusena ka palkade kärpimine vähemalt 30% võrra, siis väga laia meetme puhul võib see Soosaare sõnul töötada koordineeriva mehhanismina.
Kas töökohtade kadumine ning palgasurve vähenemine tähendab, et räägime nüüd jälle tööandja turust, kus töötaja tingimusi dikteerida ei saa? Soosaare sõnul on selline pilt küll laiemas ehk makropildis, kuid konkreetsete ettevõtete tasandil seda öelda ei saa. „Tööandjate turg kehtib kindlasti makrotasandil, aga kui läheme ettevõtte tasandile, siis on olukord erinev. Kindlasti võib ühel ajal tööpuudusega olla puudus ka teatud oskust ja kvalifikatsiooni omavatest töötajatest,“ lausus Soosaar.
Koroonaviiruses said kõigepealt pihta majutus ning toitlustussektor ehk tööpuudus on vaatamata suurenemisele siiski jätkuvalt struktuurne ning kõrgema kvalifikatsiooniga oskustöölisi ei puuduta.
Kui vaadata tööpuudust üle majandustsükli, siis on Soosaare sõnul reegel, et kõrgharidusega inimeste töötuse määr muutub majandustõusu ning languse ajal oluliselt vähem kui madalama haridusega töötajate puhul. Üks põhjus selleks on Soosare sõnul asjaolu, et suur osa kõrgharidusega inimestest on tööl riigisektoris. Olgu selleks näiteks haridusvaldkond, tervishoid või avalik haldus. „Riigisektori töökohtade arv kõigub üle majandustsüklite vähem,“ lausus Soosaar.
Samas need inimesed, kes on töö kaotanud, ei pruugi uut tööd niipea leida. Praeguses olukorras võiks Soosaare sõnul kasutada aega oma oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmiseks, mida saab teha näiteks ka läbi töötukassa koolitusmeetmete. Samuti tuleks tööturul avatud pilguga ringi vaadata.
Kas tööpuudus võiks sellel aastal oluliselt suureneda ning kas palgatoetuse meetme lõppemine võiks kaasa tuua ka suurema koondamislaine, Soosaar veel ei avaldanud ning sellekohased prognoosid avaldab Eesti Pank järgmisel nädalal välja tulevas majandusprognoosis.
