Kliendikaardiga võib petta saada

Nüüd, kus enamikul meist on rahakotid paksult konkureerivate kaupluste kliendikaarte täis, pingutab iga kaupmees selle nimel, et tema kaart teistest vingema programmiga oleks. Tore, kui sinu nimel pingutatakse, kuid samas peab klient äärmiselt tähelepanelik olema, et ta nende turundusnõksudega hoopistükkis pügada ei saaks.

Möödas on ajad, mil rahakoti raskus ja paksus näitas mehe rikkust. Praeguseks on kõigil rahakotid punnis, ehkki aja jooksul kogunenud kaubandus- ja teenindusasutuste kliendikaarte vaadates tekib küsimus, kas neid kõiki ongi nii väga vaja.

Tundub, et selget arusaama nn lojaalsuskaartidelt oodatava suhtes pole enamikul inimestest — nagu hiljuti tehtud EMORi uuring näitas, ei tea kolmveerand küsitletutest, millised on nende eelistused kliendiprogrammide osas.

Kristiine Keskuses tegutseva Hypermarket ASi Primo direktor Peter Ranne tunnistas: kui inimestel on juba kõikide konkurentide kaardid olemas, saades enam-vähem ühesuguseid soodustusi, tekib olukord, kus kokkuvõttes poleks neil nagu ühtegi kaarti.

“Teiseks ei ole mitme kaardiga klient enam nendele ka lojaalne. Kui kaardid on peaaegu tasuta käes, siis need enam ei toimi,” arutleb Ranne, kelle sõnul hakkavad just nende põhjuste pärast mujal maailmas kliendikaardid oma populaarsust minetama.

Ühena esimesena suurtest kaubanduskettidest ei jaga Primo lojaalsuskaarti ning selle asemel jätkatakse edukate perioodiliste punktijahtidega näiteks pottide ja nugade peale. Viimased on Ranne sõnul neile seni pikemaajalisi kliente kuni 15 protsendi võrra juurde toonud.

Kaubamaja turundusjuht Edward Köster selgitab: kui kõikidel kliendi tegevusraadiuses asuvatel poodidel on pakkuda oma kliendikaart, hakkab inimene üha rohkem valima, millise ta võtab. Klient langetab otsuse sõltuvalt programmide olemusest ja enese liikumistrajektoorist kodu ja töökoha vahel, muutudes nii vaid üksikutele kohtadele lojaalseks.

Kliendile jääb alati oht, et samal ajal, kui teda meelitatakse üksikute ülisoodsate pakkumistega kohale, on teised kaubagrupid mõnevõrra kallimad.

Endise Maksimarketi keti loonud Eesti Tarbijate Keskühistu juhatuse liikme Mihkel Simsi sõnul peab kaupmees tegelikult enne soodustuste väljahõikamist ausalt selgeks tegema, milliselt hinnatasemelt talle soodustust antakse. Viieprotsendiline hinnasoodustus ei ole enam sugugi nii ligitõmbav, kui see antakse turu keskmisest mitme protsendi võrra kõrgematest hindadest, viitab ta Kaubamaja kliendikaardile.