Peter Priisalm: Eesti võlakirjade tootluse osas imet ei juhtunud
Sellel tasemel kauplevad Eestiga sama kredidiireitingut omava Iirimaa 10-aastased võlakirjad. Iirimaa võlakoorem on küll Eesti omast kõrgem (valitsuse võlg SKT-sse 58,8% vs Eesti 8,4%), aga samas on investorite silmis tegu ilmselt likviidsema ja madalama geopoliitilise riskiga riigiga.
Leedu 10-aastaste võlakirjade tootlus on 0,45% ja Läti võlakirjadel 0,55%. Mõlema riigi krediidireiting on A+, see tähendab kahe pügala võrra madalam kui Eestil. Võrdluseks on sama krediidireitinguga Slovakia 10-aastase võlakirja tootlus 0,26%. Seega kauplevad Läti ja Leedu võlakirjad kõrgema preemiaga Slovakkia võlakirjade suhtes kui Eesti võlakirja preemia Iiri võlakirja suhtes.
Seega tootluse osas imet ei juhtunud, aga kindlasti pole põhjust nuriseda. Väga positiivne oli suure nõudluse tekkimine, mis minu hinnangul oli ka ootuspärane, sest Eesti seni sellised võlakirjad puudusid.
Eesti riigivõlakirjade emiteerimine muudab kindlasti tulevikus lihtsamaks võlakirjade emiteerimise teiste Eesti emitentide poolt, sest riiklik võlakiri on heaks etaloniks muude emissioonide hinnastamisel.
Eesti pakkus eile miljardi euro eest 10-aastaseid võlakirju. Suure, 7,7 miljardi eurose huvi tõttu tõsteti emissiooni maht 1,5 miljardi euroni. Võlakriajde tootluseks kujunes 0,235 protsenti aastas.
