Tallinna mereäärset Porto Franco keskuse arendamist alustas ärimees Hillar Teder, kes andis suure kinnisvaraprojektiga tegelemise üle pojale Rauno Tederile. Miks ulub aga seni usinalt kerkinud massiivsete betoonseinte ja -põrandate vahel vaid tuul ja töö ei käi juba vähemalt paar viimast päeva? Täna keskpäeval tehtud fotodelt ei leia näiteks ainsatki ehitajat.

Rauno Teder andis Porto Franco asjade seisust Ärilehele ülevaate.

Nimelt tähtsaima hetkel toimuva muudatusena vahetab Porto Franco praegu välismaist tööjõudu välja kohalike vastu. Seda peamiselt muidu Skandinaavias töötavate Eesti ehitajate puhul, kes on siin nüüd nö sundpuhkusel.

"Üldine arusaam on, et käesoleva pandeemia raames on paljud Skandinaavias töötanud ehitustöölised n-ö sunnitud puhkusel Eestis, mistõttu oleme otsustanud vahetada välismaised töövõtjad kohalike töövõtjate vastu, et luua 400-500 uut töökohta kriisi sisenevas ehitussektoris ja 150-200 töökohta kohalikes tehastes," selgitas Teder. Küll aga ei täpsusta Teder, kas hetkel toimuv tööseisak on seotud tööjõu väljavahetamisega või siiski millegi muuga.

"Läbime Porto Francos tavapäraseid kriisiprotseduure nii nagu kinnisvaravaldkond seda alati sellisel puhul teeb. Taaskord vaatavad teineteisele otsa aktsionärid, pankurid, rentnikud ja ehitajad ja püüavad ära arvata, millises suunas maakera peale elu taaskäivitamist pöörlema hakkab," vastas Teder.

"Aktsionärid hindavad kuidas läheb nende põhiäril ja kas neil on piisavalt vahendeid ja tahtmist projektis jätkata, pankurid püüavad vähendada omi riske ja üritavad aktsionäridega läbi rääkida, et pangu need rohkem raha ja et las pangad panevad esialgu vähem, rentnikud proovivad aru saada kui pikk on kriis ja kuidas see nende ärile mõjub ja ehitajad ei saa aru kas hinnad lähevad üles või alla, kas Itaaliast kaubad ikka tulevad ja kas ehitussektor upub seoses rahakülviga töösse või vastupidi - jääb seisma, sest pangad ju laenu ei anna."

Teder lisas, et näiteks Porto Franco ankurrentnik, Saksamaalt pärit kaubamaja Peek & Cloppenburg, ("firma mis sai aprillis 120 aastaseks ja kes on üle elanud kaks maailmasõda ja hispaania katku"), vastas tema küsimuse peale, et kas nad ikka tahavad Tallinnas poe avada 2021. aastal või avamise edasi lükata umbes nii: "Noormees, kas teie teate milline on maailm peale koroonakriisi? Ei tea? Meie ka ei tea! Ja kui te ei te mida ootate - siis pole mõtet oodata seda, mida te ei tea, mis see on. Tehke oma asja, noormees. Teil on "brilliant location" (suurepärane asukoht), tehke oma arendus valmis ja hakkame tööle. Mõnikord avatakse poode tipus ja mõnikord põhjas - enamasti aga tipu ja põhja vahel. Olge järjekindlad - meie soovime avada esimesel võimalusel".

Teder kinnitab samas, et kokkuvõtvalt ei ole Porto Franco suures pildis omi plaane muutnud. "Kui ehk niipalju et kui enne plaaniti kaubandus avada 2021. aasta kevadel, siis praegu näeme me pigem mitmete kauplejate soovi avada sügistalviseks hooajaks. Eks teatud selleteemalised otsused jäävad septembrisse."

Suurarendusest on valmis kompleksi kuuluv esimene maja koos hotelliga Citybox, mida ehitas Nordecon. Pinnad on hotellioperaatorile üle antud. Nordeconi tütarfirma Nobe teeb betoonitöid ka ülejäänud kompleksile. Hotelli avamine on aga koroonaviirusest tingitult edasi lükkunud.

Veel veebruaris sõlmis Porto Franco laenulepingu EBRD ja Luminoriga 102 miljonile eurole. Toona kiitis Porto Franco OÜ juhatuse esimees Rauno Teder, et tegu on erakordse lepinguga - Baltimaades pole kunagi olnud ühtegi kinnisvaraarenduslaenu, mis ületaks 100 miljoni euro piiri. Kokku peaks Admiraliteedi basseini ääres laiuv arendus maksma minema 190 miljonit eurot.

Porto Franco arendajad on projekti reklaaminud kui unikaalset kinnisvaraarendust, mis avab Tallinna kesklinna merele, olles pealinna ainus mereäärne ettevõtlus- ja vaba aja veetmise piirkond. Pinda saab keskuses olema enam kui 150 000 ruutmeetrit ja see koosneb kolmest maa-alusest korrusest 1170 kohalise parkimismaja ja kaubanduse üüripindadega ning viiest maapealsest korrusest kaubanduskeskuse, bürookeskuse ja hotelli tarbeks.