Eesti elanikud tarbisid 2019. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2% rohkem kui tarbiti aasta varem. Alkoholi tarbimise kasvu tõi alkoholi odavnemine alkoholiaktsiisi langetamise ja sissetulekute tõusu koosmõjus, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2019. aastal".

Ülemöödunud aastal langes alkoholitarbimine viimase 10 aasta madalaimale tasemele. Konjunktuuriinstituudi korrigeeritud andmetel tarbiti 2018. aastal 10,0 liitrit alkoholi elaniku (15+) kohta. Tarbitud kogused vähenesid vaatamata erakordselt soojale suvele, inimeste sissetulekute kasvule ja piirikaubanduses toimuvale. Aasta hiljem tarbimine pöördus kasvule.

Uuringu tulemusi esitles Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist, kelle sõnul oli eelmisel aastal alkoholitarbimine 10, 4 liitrit inimese kohta. Siseturul tarbimine kasvas. "Eelmine aasta oli põnev aasta, sest esimesel poolaastal Lätist ostmine kasvas kiiresti, teisel poolaastal Eestis aktsiis alanes ja selle tulemusel jaehinnad Eestis langesid. Kaks erinevat perioodi oli aastas koos. Eestis hakkas seega müük kasvama ja välismaalt ostetu hakkas vähenema, seda siiski alles teisel poolaastal," rääkis Josing. "Kuigi hinnad langesid pärast aktsiisilangetust ka poodides - ja elanike sissetulekud ikkagi kasvasid-, oli tarbijakäitumine suhteliselt mõistlik ja tarbimine jäi suhteliselt mõistlikuks. Hea, et niigi läks!"

Aktsiisitulud tulid Lätist küll tagasi, aga suure langetusega ei saa loota, et tulude kogusumma samale tasemele jõuaks, rõhutas Josing. Alkoholiaktsiisi laekus Eestis 2019. aastal 225 miljonit eurot, mis oli 7 miljonit eurot, ehk 3% vähem kui aasta tagasi. Tänavu aastaks on prognoositud aktsiisitulude vähenemist, samuti võib loota ka tarbimise vähenemist, sest viirusega seotult olid toitlustus- ja meelelahutusasutused pikalt kinni. "Meie aktsiisimäärad on endiselt EL-i keskmisest kõrgemad, enne langetamist olime me väga kõrgel eesotsas. Aktsiisiga oleme me nüüd eksperimenteerinud palju, ootaks nüüd aktsiisirahu." Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetele tuginedes võib endiselt öelda, et Eestis ja üldse Euroopas tarbitakse alkoholi väga palju võrreldes muu maailmaga.

Lätis ostlemist on jätkanud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, aga spetsiaalsed ostureisid Lätti on vähenenud, näitas uuring.

"Eestis on alkoholitarbimine endiselt liiga suur, me oleme endiselt liiga kaugel nö tervislikust tasemest ehk 6 liitrist inimese kohta," rõhutas sotsiaalminister Tanel Kiik. "Suve lähenedes tuleb hoida meeles et koroonaviirus ei ole ainuke terviseoht - alkoholi liigtarvitamine kuulub nende ohtude "edetabeli" tippu."

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles, et alkoholitarvitamise kasv on otseselt seotud alkoholist põhjustatud surmade kasvuga. "Alkoholi suhteline odavnemine kajastub kiiresti tarbimise ja kahjude tõusus," ütles Veimer. „Alkoholi hinnapoliitika peab olema järjepidev ja kaalutletud ning piirama peab kättesaadavust eriti noortele. 2019. aastal tehtud testostlemise tulemused näitavad, et klienditeeninduses ja alkoholi jaemüügiga tegelevates ettevõtetes ei ole vastutustunne selles küsimuses kasvanud."