"Ma jään alati seisukohale, et mistahes majanduslik tulu jääb alla alkoholi liigtarbimisest tekitatud tervisekahjudele ja nende ravimise kulutustele," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik vastuseks küsimusele, kas eelmise aasta poole pealt järsult alkoholiaktsiisi langetamine oli ikkagi valitsuselt õige otsus.

Täna avalikustatud alkoholitarbimise uuring näitas, et kui 2018. aastal saavutati Eestis hea tulemus ja tarbimine jäi 10 liitri juurde elaniku kohta, siis mullu pöördus tarbimine kasvule ja kerkis 10,4 liitri juurde. Sellele andis esimesel poolaastal hoogu Läti-suunaline ja järjest süvenenud alkoralli. Teisel poolaastal suurenes tarbimine aga Eestis toimunud järsu aktsiisilangetuse ja inimeste sissetulekute tõusu koosmõjul.

"Valitsus oli eelmise aasta kevadel kahe ühtmoodi halva valiku ees - kas lubada vohada piirikaubandusel, kus maksulaekumine läheb suures osas Lätti või siis alkoholiaksiisi langetada, mis kasvataks kohapeal tarbimist, eriti nende seas, kes lõunanaabrite juurest endale alkoholi ei too. Toonastes debattides jäi domineerima seisukoht, et tuleb piirikaubandusele lõpp teha. Minu seisukoht oli, et tuleks asja analüüsida pikemalt ja jäin toona ka valitsuse otsusega eriarvamusele. Ega me ei tea, kas see oli õige või vale. Millised oleks tänased numbrid tarbimise või aktsiiside suhtes, me ei tea."