Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

ToidukuludAasta alguses tegi Lutter koos 4-liikmelise perekonnaga läbi väljakutse, mille eesmärk oli kogu pere 50-euroga nädalas ära toita. Ja tulemus? Kui veel jaanuaris kulus perel toidule ligi 700 eurot, siis veebruaris saadi hakkama 288 euroga.

Selleks, et toidukuludelt säästa, on vaja nädalamenüüd. Lisaks soovitab Lutter kogu toidukauba tellida e-poest. Nii säästad aega, raha ja hoiad ära emotsiooniostud.

„Meie tellime kogu nädalamenüü Coopist, sest see on kõige säästlikum tegevus üldse. Saad kasutada oma ostunimekirju ning väga kiirelt ja lihtsalt kõik vajaliku üles leida. Lisaks soovitan osta kuivaineid ja toite, mis kiiresti ei rikne sooduspakkumiste alt,“ avaldas Lutter, kes julgustas parima e-poe leidmiseks proovima erinevaid kauplusi. Ka Barbora, Selveri ja Rimi e-poode. Kui toidukorvi sisu on enam-vähem sama, annab see võrdlusmomendi, millisest poest saab kogu kauba kõige soodsamalt kätte.

Sääst: Aastas ligi 3600-5000 eurot

Kodukulud

Üheks suuremaks kuluartikliks on ka kodukulud. Alustuseks oleks mõistlik kaardistada kõik perekonna püsikulud. Sealhulgas ka teenusepakkujad: telefoni- ja teleoperaator, internet, elektripakett. Isegi kui mõni kulu ei tundu liiga suur, võiks siiski kaaluda konkureerivate pakkumiste võtmist erinevatelt teenusepakkujatelt.

Sedasama tegid ka Lutterid. Kui varasemalt kuulusid nad kogu perega Teliasse, siis pärast erinevate pakkumiste võtmist otsustati liituda Tele2ga. Nii säästeti pelgalt uus internetipakett valides aastaga ligikaudu 200 eurot, telefonikuludes tuli sääst kahepeale samuti umbes 200 eurot aastas. „Võib-olla ühe aasta lõikes ei tundu sääst liiga suur, aga viie aastaga teeb see juba 2000 eurot,“ avaldas Lutter, kes soovitas ka oma elektripaketid üle vaadata. Ehk on turul mõni pakkuja, kes suudab teenust olemasolevast oluliselt soodsama hinnaga pakkuda?

Sääst: Aastas ligi 400 eurot

Transport

Paljudes peredes on suureks väljaminekuks ka transpordile minevad kulud. Nii mõneski peres on kaks autot. Anna Lutter võttis aasta alguses eesmärgiks sõita autoga nii vähe kui võimalik ja kasutada autot vaid siis, kui muudmoodi ei saa. Nii on kogu pere põhiliseks liikumisvahendiks saanud hoopis jalgratas. Kuna pere elab maal, siis püütakse ühele päevale ühildada mitu sõitu ja toimetust.

„Kuigi me elame maal ja üsna sageli on vaja ka Tallinnas käia, siis võtsime vastu otsuse kärpida autokulud miinimumini. See on tegelikult väga lihtne ja boonusena aitab jalgrattasõit kaasa ka heale enesetundele,“ avaldas Lutter.

Sääst: ligi 2400 eurot aastas

Lisaraha

Lutter on veendunud, et tegelikult üksnes säästmisest ja kogumisest ei piisa. Oluline on suurendada sissetulekuid. Tema esimene äritegevus hakkas sisuliselt iseenesest pihta.

„Tegin sõbranna lapsele katsikuks ühe öökullikujulise padja ja juba paari aasta pärast panin need padjad e-poodi müüki. Järgmisena tekkis valikusse veel palju erinevaid tooteid, alustades näiteks mütsidest ja sallidest ja lõpetades seljakottide, mängumattide ja -kaartidega. Neid asju läks endal lihtsalt kodus vaja, lapsed kasvasid, tekkisid uued vajadused ja nii sündis ka tootearendus,“ meenutas Lutter.

Sellest kõigest arenes välja ka ainulaadne peo-ja koolituskeskus Kuut, kus inimesed saavad ise kogeda, kuidas käib masinaga õmblemine, erinevate käsitöötoodete tegemine ja lihtsalt heas seltskonnas aja veetmine. Lutteri sõnul saavad asjad hoopis uue väärtuse, kui need on enda käega tehtud.

„Ma õppisin uusi asju, lõin uusi asju, arendasin ennast ja investeerisin. Ühel hetkel tajusin, et sellise koha järele on nõudlus ja otsustasin proovida. Kuigi eriolukorra ajal tühistati kõik broneeringud, siis olen siiani väga rahul, et olen ettevõtja ning mul on oma tooted ja teenused, mida müüa saan. Kriis on põnev raam, mille abil oma ettevõttele ja tegemistele veelgi loovamalt läheneda ja sellest kõigest tugevamana välja tulla,” sõnas Lutter lõpetuseks.

Kui soovid saada rohkem nõuandeid, kuidas koguda, säästa ja lisaraha teenida, siis liitu juba täna #kogumispäeviku grupiga Facebook´is.