Rene sõnul kaasatakse tänapäeval kutseõppeasutustesse õpetajateks aina enam töömaailma esindajaid, praktikuid ja tippspetsialiste – just viisil, kui juba õppimise ajal on olemas päris side töömaailmaga, saab koolitada parimaid kutsespetsialiste. „Näen oma kogemusest, et väga head eriala spetsialistid on ka väga head eeskujud õpilastele oma oskuste, teadmiste ja hoiakutega,“ lisab Rene. „Neid saab ja tuleb kindlasti toetada pedagoogiliste teadmistega.“

Rene pakub välja, et kutseõppeasutustes saaks ja tulekski rohkem ka külalislektoreid didaktiliselt ette valmistada, et just neil – oma ala spetsialistidel – oleksid spetsiifilisemad teadmised erialaste oskuste edasiandmiseks. Kutsehariduskoolides tasuks koostöös pädevate haridusjuhtidega koostada õppekava mooduleid ja nende rakenduskavasid, planeerida selgelt saavutatavaid õpiväljundeid ja õppesisu.

Kuidas leida viise enesetäiendamiseks?

Kutsehariduse valdkonnas toimuvad muutused väga kiiresti, just seetõttu peetakse oluliseks end hoida kursis ka töömaailmas toimuvaga. Selleks osaletakse õpirändeprojektides, millest on abi kultuuriteadlikkuse ja keelepädevuse arendamisel, ning võetakse osa kutsevõistlustest.

„Mina soovitan alati kaaluda rohkem Eesti edukates ettevõtetes stažeerimist, kuna toitlustuse valdkonnas on areng tohutult kiire. Paljud väliskülalised tulevad üha enam õppima ja stažeerima just siia,“ räägib Rene.

Rene on viimase aasta jooksul külastanud mitmeid kutseharidusasutusi üle Eesti. „Näen, et meie kutseõpetajad on motiveeritud end erialaselt arendama ja täiendama, kuid eks suure töökoormuse tõttu võib see vahel osutuda väljakutseks,“ usub Rene.

Kutseõpetajad ei oma aga paraku kõik ka kutseõpetaja kutset – see on kas omandamisel või alles plaanis. „Valdav on ikkagi erialane kutse,“ tõdeb Rene, kuid soovitab kutseõpetajatel kindlasti arendada ka oma pedagoogilisi oskusi, organisatoorseid pädevusi ning uurimis- ja arendustegevusega seotud teadmisi. „Seda võimalust pakub minu hinnangul just kutseõpetaja magistriõppekava kõige paremini.“

Siht tuleb selgelt läbi mõelda

Ülikooli magistriõppesse astudes on Rene sõnul väga vajalik arvestada oma perekonna, lähedaste, sõprade ja tööandjaga ühiste kokkulepetega. „Et olla endale seatud eesmärkide saavutamisel tõhus ja sihikindel, tuleb oma tegevustele seada kindlad sihid ja prioriteedid,“ arvab Rene ja lisab, et kui millessegi väga uskuda ja seda soovida, on kõik võimalik.

Rene ise alles liigub kutseõpetaja magistriõpingute lõpetamise suunas. „Kirjutan hetkel magistritööd ja eesmärk on see kaitsta 2021. aasta jaanuaris.“

Õppima asudes oli Rene peamine soov võtta õpingutest maksimum. „Magistrikraad polnud eesmärk omaette. Olen õppimist väga nautinud ja soovitan teistele siiralt sama tee ette võtta. Soovin ka samas, et minu uurimus aitaks mul ja minu kolleegidel edasi areneda ja tooks kutsehariduse valdkonda uut teadmist,“ loodab Rene.

Muutuste tuules kutseharidus

Kevadine koroonakriis mõjutas ka igapäevast tööd kutsehariduses. „Kolm kuud tagasi ei osanud me ettegi kujutada, et peame ühel hetkel leidma võimalusi toiduvalmistamise oskuste õpetamiseks oma kodudest veebi vahendusel ja samal ajal praktilist õppetööd selliselt ka läbi viima,“ kirjeldab Rene. Ta usub, et paljud muudatused ja õppemeetodid, mis distantsõppes kasutusele võeti, on tulnud selleks, et jääda.

Rene hinnangul sai just majutuse ja toitlustuse valdkond kriisis kõige valusama löögi. „Väga paljud ettevõtted paraku seda kriisi üle ei ela, see omakorda puudutab paraku väga paljusid kokkasid, abikokkasid, nõudepesijaid, teenindajaid, hotellijuhte jne. Usun aga samas, et just nüüd tuleb kõige selgemini välja meie haridussüsteemi elukestva õppe väärtus. Kuna maailm muutub, peame ise ka muutuma ja olema kogu aeg selleks valmis. See ei tähenda, et viskame kohe täna kokapõlle nurka ja õpime ehitajaks või rongijuhiks, kuid peame olema avatud ja valmis muudatustega kohanema,“ on Rene veendunud.

Jaga
Kommentaarid