Hea noorsootöö alane haridus aitab ka kriisi ajal

“Olen alati olnud õpihimuline ja tahtnud end pidevalt proovile panna, mistõttu tundusid noorsootöö korralduse magistriõpingud pooleaastase lapse kõrvalt just õige väljakutsena,” tõdeb Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppe lõpetanud Heili Griffith.

Heili usub, et täiskasvanud õppija puhul sõltub igaühest endast, kui palju ja mida õpingud talle annavad. “Minu jaoks oli väikese lapse kõrvalt õppima asumise hind kõrge, mistõttu olin juba õpingute algul enda jaoks läbi mõelnud, et tahan võtta maksimumi,“ räägib ta.

Noorsootöö korralduse magistriõpingud avasid aga Heili jaoks täiesti uue maailma just akadeemilises mõttes – tuli lugeda palju teadusartikleid. “Magistritöö kirjutamise ajal lugesin ja kirjutasin ikka väga palju, aga ka analüüsisin ja mõtestasin noorsootööd. Nüüd oma igapäevatöös näen õpingute praktilist kasu pea iga päev, sest päris sageli saan luua seoseid õpingute ajal omandatu ja selle vahel, milliste väljakutsetega pean noorsootöös rinda pistma,” on magister veendunud.

Uued tööalased võimalused

Ka loob magistriõpe tööalaselt uusi võimalusi. “Õpingute jooksul tekkis mul võimalus läbida praktika Eesti Mälu Instituudis. Sealhulgas korraldasin Tallinna Ülikoolis inimõiguste nädala. Sellest tekkis sügavam huvi inimõiguste teema vastu, mis viis omakorda osalema rahvusvahelisse noorsootöö projekti, kus valmistati ette inimõiguste hariduse koolitajaid,” selgitas Heili. Nüüd ongi Heili end viimasel paaril aastal saanud proovile panna ka noorte koolitajana inimõiguste teemal.
Magistriõpingud viisid Heili ka erialaorganisatsiooni tegevjuhi kohale, kus tegutseb praeguseni. “Eesti Noorsootöötajate Kogu tegevjuhi amet on olnud väga mitmekesine ja väljakutseterohke. Tunnen, et see on just õige koht, kus saan veel kaua areneda ja samal ajal valdkonda maksimaalselt panustada,“ lisab ta.

Eeldab kiiret reageerimist

Noorsootöötajate erialaorganisatsiooni juhina tajub Heili, et valdkond areneb kiiresti ja tuleb muutustega hästi toime – ka noorsootöötajad pidid koroona-ajal kiirelt kohanema ja oma tööle loovalt lähenema. „See ei ole küll mingi üllatus, sest noorsootöö eeldabki kiiret reageerimist ning uute oludega kohanemist,” on Heili kindel. Ka kriisis nägid noorsootöötajad pigem võimalusi õppida, kuidas noortega veelgi usalduslikumat ja toetavamat kontakti luua ja seda ka hoida. Näiteks mõjus pikk distantsõpe noortele kurnavalt ning just siis oli noorsootöötaja see, kes aitas eriolukorda analüüsida, mõtestada ja sellest õppida.

Heili Griffithil on olnud väga huvitav kuulda noorsootöötajate kogemuslugusid töö korraldamisest eriolukorras. Samal ajal näitas eriolukord ka seda, et Eestis on mitmeid peresid, kus digivahendeid ei ole nii palju, et noored saaksid neid vabal ajal kasutada. “Kriisiajal võis kontakt nii mõnegi noorega just sel põhjusel katkeda, millest on äärmiselt kahju,” tõdeb Eesti Noorsootöötajate Kogu juht.

Kriisiaeg ärgitas noorsootöötajaid ka uuesti arutlema ja mõtisklema selle üle, mis ikkagi on nende roll ühiskonnas, eriti just siis, kui tavapärased tegevused on mõneks ajaks peatunud. „Just sellised arutelud, see mõtteviis viib noorsootööd edasi,” kinnitab Heili Griffith.

Tutvu noorsootöö korralduse magistriõppe õppekavaga.