Eesti ettevõtted ei kasuta pankrotist pääsemiseks saneerimise võimalust

Justiitsministeeriumi ja riigikantselei analüüsi kohaselt ei kasuta Eesti ettevõtted piisavalt saneerimist kui võimalikku vahendit pankrotist pääsemiseks, kirjutab ERR.

Kuigi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi oleks võimalik hoida ära füüsilise isiku pankrotti, ei kasuta seda ka füüsilised isikud ning mõlemal juhul eelistatakse pigem pankrotimenetlust.

Saneerimine on sisult ettevõtte päästmine ajutistest makseraskustest. Analüüsi kohaselt on esinenud juhtumeid, mil menetlust kasutatakse valedel põhjustel, näiteks pankroti edasilükkamiseks. Justiitsministeerium loodab analüüsi põhjal valmiva eelnõu läbi seda edaspidi muuta.

Tunamullu esitas saneerimisavalduse 28 ettevõtjat, samas kui juriidilise isiku pankrotiavaldusi laekus 430.

"Füüsiliste isikute puhul on need käärid veel kordades suuremad: samal aastal esitati 983 füüsilise isiku pankrotiavaldust, võlgade ümberkujundamise menetluse avaldusi laekus vaid 63," ütles justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand.

Analüüs telliti eesmärgiga hinnata Eesti saneerimisalast ja füüsiliste isikute kohustustest vabastamist käsitlevat õigusraamistikku ning selle toimimist praktikas. Täiendavalt annab analüüs suuniseid Euroopa parlamendi ja nõukogu saneerimise ning maksejõuetuse direktiivi ülevõtmiseks Eesti õigusesse. Lisaks puudutab analüüs ka võlgade ümberkujundamise menetlust.

Loe pikemalt ERRist.