Finantsinspektsioon soovitas 2016. aastal rahandusministeeriumil kaaluda ühisrahastuse seadusega reguleerimist. Ent ministeerium ootas Euroopa Liidu normide kehtestamist, mille väljatöötamine venis, kuid nüüd on lõpusirgele jõudnud. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul on politsei vahepealse aja jooksul näinud finantsinspektsiooni esile toodud murede realiseerumist.

Kui vaadata investeerimiskelmusi laiemalt, siis ettevõtte asutamise lihtsus ja hea maine muudavad Eesti võimalikele petturitele ahvatlevaks. Rahapesu andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand ütles, et välismaalased asutavad Eestis kahtlaste eesmärkidega ettevõtteid järjest sagedamini. „Üks spetsiifiline risk, mis on RAB-i töös avaldunud, on liiga liberaalsed nõuded eelkõige virtuaalvääringu ja krüptoettevõtete litsentsimise kohta, kus tegelikult piisavalt häid kontrollivõimalusi polnud ja lubade väljastamine oli seaduses liiga lihtsalt sätestatud," märkis Reimand.

Veel eelmisel aastal eeldas RAB-ilt tegevusloa saamine põhiliselt ainult registreerimist, kuid tänavu märtsis jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused kehtestasid rangemad nõuded. Varem oli loa mitteandmise alus ainult see, kui taotleja oli kriminaalkorras karistatud, ent nüüd võib RAB keelduda ka siis, kui isiku taust on küsitav.

„Teine olulisem muudatus on, et nendelt ettevõtetelt hakatakse nõudma, et nende tegevus ja juhatus oleks Eestis. See on elementaarne eeltingimus, et ettevõtte üle oleks võimalik rahapesutõkestamise järelevalvet teha. See kindlasti aitab turgu mõnevõrra korrastada," ütles Reimand.

Varem oli RAB-i lubadega „investeerimisplatvormidel" võimalik tekitada võltsusaldusväärsust. „Neid ettevõtteid kasutatakse pettusteks välisriikides. Inimesed arusaadavalt eeldavad, et tegevusloa saanud ettevõtet saab usaldada. Alati tasub kontrollida, mida see tegelikult tähendab, ja uurida ettevõtte tausta," sõnas Reimand. Ta täpsustas, et seejuures ei anna RAB-i virtuaalvääringu luba tegelikult investeerimisteenuste osutamise õigust.

Rahapesu andmebüroo juht tõi esile, et väga levinud on nn exit scam'id, kus isik saab panna raha platvormile, mis näitab talle ilusaid intresse, kuid kui ta soovib „investeeritud" summa välja võtta, siis see ei õnnestu „tehnilistel põhjustel" või küsitakse selle eest tasu.

Märtsis jõustunud seadusemuudatuse järgi peavad RAB-ilt varem loa saanud ettevõtted end suvel uute nõuetega vastavusse viima. „1. juuliks on senistel juba väljastatud lubadega ettevõtetel kohustus ennast uute nõuetega vastavusse viia. Selle käigus saame sel aastal turgu mõnevõrra korrastada," ütles Reimand. Tänavu on juba üle 500 ettevõttelt virtuaalvääringu tegevusluba ära võetud. Enamasti seetõttu, et ettevõte polnud Eestis tegevust alustanud. Paljud firmad ei täitnud ka RAB-i ettekirjutusi.

Probleeme tekitavad ka kohalikud ettevõtted, mille ärimudel on asutada või osta äriühinguid ja seejärel neid välismaalastele müüa. Kui firma ostja rikub oma tegevusega seadust, siis vahendaja selle eest ei vastuta. „Vahendaja kaudu saab isik n-ö täispaketi: Eestis registreeritud ettevõtte koos pangakonto ja mõnel juhul isegi tegevusloaga. Paraku annab see petturitele liiga lihtsalt võimaluse hakata selle Eesti ettevõtte kaudu pettuseid toime panema ja see on kindlasti probleem," lausus Laur.

Reimandi hinnangul tuleks regulatsiooniga edasi liikuda, sest kui kelmid saavad Eestis liiga kergekäeliselt ettevõtteid asutada, võib see lõpuks riigi mainele mõjuma hakata. „Kui Eesti ettevõtted paistavad silma sellega, et nad on varikehad, mille abil hämarat raha liigutatakse või pettusi toime pannakse, avaldab see paratamatult mõju teistele ettevõtetele. Eelkõige väikestele ettevõtetele, mis teevad esimesi samme välisturgudel ja peavad sidemeid looma," märkis ta.