Ülemiste City Eesti esiviisikus. Töökohti lisandub keskmisest kaks korda kiiremini ja palk on linnakus oluliselt kõrgem

Ülemiste City maksulaekumiste poolest Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva järel viiendal kohal, selgus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori läbiviidud uuringust.

Ligi 10 000 töötajaga Ülemiste City linnaku osakaal Eesti maksutulust on 2,42 protsenti. See on suurem kui näiteks 31 000 elanikuga Saaremaa valla, 20 000 elanikuga Viimsi valla või 22 000 elanikuga Saue valla maksutulu.

"Maksulaekumiste poolest on Ülemiste City Eesti suuremate linnade järjestuses viiendal kohal, mis tähendab, et Ülemiste City majandus on oma suuruselt võrreldav eraldiseisva linnaga. Siia on juba koondunud Eesti IT-ettevõtete koorekiht, kes ekspordivad koguni kolmveerand oma toodangust, mis on ülejäänud Eestiga võrreldes poole rohkem ja moodustab ligi kolmandiku kogu Eesti IT-sektori ekspordist,” ütles Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits.

Seejuures on Ülemiste Citys kasvanud kiiresti nii töötajate arv kui ka palk. Kui 2018. aastal oli Eesti elanike keskmine palk 1310 eurot, siis Ülemiste City ettevõtete töötajate keskmine palk oli samal ajal 2093 eurot. Seejuures on It-sektori ettevõtete palk Ülemiste Citys üle 3000 euro.

Töötajate ja õppurite arv on mõõdetud viie aasta jooksul suurenenud ligi 5000 inimese võrra – sama palju, kui elanikke terve Põltsamaa peale kokku.
Kui 2014. aastal oli Ülemiste Citys 5515 töötajat, kellest 250 olid välistöötajad, siis 2018. aastal oli töötajaid juba 9210, kellest välistöötajaid 670.

Uuringu koostanud Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainori teadur Tauno Õunapuu tõdes, et välistöötajaid on tegelikult rohkem kui 10%, kuid neid andmeid ei saa kätte, sest näiteks Euroopa Liidu riikide kodanike andmed ei kajastata.
Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak tõdes, et näiteks noored Soome talendid töötavad hea meelega Tallinnas.

Uusi töökohti on Ülemiste City ettevõtetes nelja aasta jooksul loodud ligi 700, keskmiselt on töökohtade arv aastas kasvanud 3,5%, samas kui Eesti keskmisel on see näitaja 2% ümber. Õunapuu tõdes, et Eesti hinnangud pärinevad statistikaameti andmetel, kuid on üsna subjektiivsed.

Efektiivusus on kiiresti kasvanud

Tööviljakus on Ülemiste City ettevõtetes tõusnud kiiremini kui üheski teises Eesti piirkonnas. "Kogu Eestis on müügitulu, eksport, kasum ja lisandväärtus kasvanud samas tempos tööjõukuludega. Ülemiste Citys suurenesid need aga aastatel 2014–2018 2,3 kuni 3,7 korda, samas kui töötajate arv on kasvanud 1,7 korda ja tööjõukulud 2,1 korda," selgitas Tauno Õunapuu.

Seejuures ei kasva Ülemiste City üksnes uute rentnike arvelt, vaid Eesti keskmisega võrreldes kasvavad kiiremini ka linnaku pikaajalised rentnikud. Ülemiste City pikaajalised rentnikettevõtted lõid 2018. aastal rohkem kui 400 uut töökohta ning nende puhaskasum kasvas võrreldes 2017. aastaga üle 15 protsendi.

Ettevõtete struktuur on Ülemiste Citys nelja aasta jookusl muutunud. Kui 2014. aastal oli kolm suurt sektorit: hulgikaubandus, info ja side ning töötlev tööstus, siis 2018. aastsaks on tugevalt lisandunud erinevad teenusekeskused ( näiteks Ericsson ja ABB), mis annavad umbes viiendiku. Kutse-, teadus ning tehnikaalase tegevuse ettevõtted moodustavad kümnendiku.

Õunapuu sõnul on IT-sektor olnud Ülemiste Cityle väga oluline. Linnakus paiknevate IT-ettevõtete edu mõistmiseks võeti uuringus võrdluseks Äripäeva TOPis olevad info ja sidesektori ettevõtted, mis ei asu linnakus. Võrdlus näitab, et viimastel aastatel on Ülemiste Citys paiknevad IT-sekotri ettevõtted olnud edukamad: ettevõtete puhaskasum, ärikasum ning lisandväärtus on kasvanud kiiremini kui teistel.

Pärnitsa sõnul on Ülemiste City arendamisel eesmärgiks luua keskkond, kus töötajad saaksid edukad olla. “Selleks, et talendid võiksid õide puhkeda, on vaja inspireerivat ümbruskonda, mis pakub vajalikke teenuseid, enesearendusvõimalusi ja koostööprojekte, aga ka meelelahutust ja rohelist linnaruumi, et ennast tõepoolest mõnusalt tunda”.

Kui tänase seisuga on Ülemiste City töötajate ja õppurite arvu poolest võrreldav Võru linnaga, kus elab ligi 12 000 inimest, siis viie aasta jooksul on prognooside järgi inimeste arv kahekordistumas. "See eeldab aga ühistranspordi ja muu taristu hoogsat arendamist koostöös Tallinna linna ja Eesti riigiga. Linnakut kordades kasvatada ja autode arvu vastavalt suurendada ei saa, mistõttu on vaja lahendusi ühistranspordi laienemiseks ja autode vähendamiseks," märkis Pärnits.

Ülemiste City majandusuuringut on viidud järjepidevalt läbi alates 2014. aastast. Kui täna on luubi alla võetud majandustulemused, siis kuu lõpus valmib täiendav uuring ehk nn Ülemiste City Radar. See annab põhjaliku ülevaate ka kõikidest teistest arengukeskkonna olulistest teguritest, näiteks nii keskkonnast, teenustest, teadmistest kui ka kogukonnast.

Radari loomise eesmärgiks on töötada välja kompaktne, arusaadav ja hästi visualiseeritud lahendus peamiste Ülemiste City arengut iseloomustavate ja prognooside tegemist võimaldatavate trendide esitamiseks. Radar koosneb viiest kategooriast ja kuni 50 mõõdikust, mis aitavad keskkonda paremini mõista ja selle kohta järeldusi teha.

“Mudeli väljatöötamine annab võimaluse seda “tööriista” kasutada kõikidel teistel maailma linnadel ja linnakutel, et hinnata ja arendada oma keskkonna atraktiivsust, jätkusuutlikkust kui ka inimsõbralikkust. Radar aitab ette kujutada tulevikulinna ja selle ka reaalselt ellu viia,” ütles Pärnits.

Praeguse kriisi mõju selgub sügisel

Tänane uuring annab aimu kahe kriisi vahelisest arengust. Kuidas aga Ülemiste City ettevõtetel on tänases kriisis läinud, sellele saab vastuse hilissügisel. Siis on Pärnitsa sõnul plaanis läbi viia uuring, kuidas ettevõtetel kriisi on läinud, kuidas kriisist taastutakse ning kas ja missugune on Ülemiste City ning teiste Eesti ettevõtete vahe. "Eelmises kriisis lasti kõik lahti. Nüüd on mindud palga vähendamise ning osalise tööaja rakendamise teed," lausus Pärnits.
Õunapuu sõnul on Ülemiste City ettevõtted struktuuri mõttes Covid-19 pandeemiast vähem haavatavad, sest töötajad saavad tööd teha kodukontoris.