Paneme elanikele südamele, et trepikodadesse jäetud jalgrattad ja muu vara takistab eluohtlikes olukordades majast väljapääsu ning satub vargale kergeks saagiks.
„Inimestele võib tunduda, et jalgratta hoiustamine kortermaja trepikojas on turvaline. Isegi lukustatud ratta varastamiseks trepikojast kulub kogenud pikanäpumehel pelgalt mõni minut. Kahjuks näitab statistika, et kõige enam kaherattalisi langeb varaste saagiks just trepikodadest. Samuti on riskantne oma kaherattalist sõpra hoida ilma valveta või kergesti avanevates keldrites ja panipaikades“ sõnas Kesklinna politseijaoskonna politseikapten Kaido Atspol.
Atspol lisas, et inimesed saavad oma vara kaitsmiseks ja rattavarguste ennetamiseks ise suure töö ära teha. „Soovitame jalgratta tõsta eluruumidesse või paigutada ratas turvaliselt lukustatud või valve all olevasse panipaika“.
Varaste tähelepanu püüavad eelkõige sellised kortermajad, mille püstaku akendest on koridoris seisev ratas kaugele näha. Trepikodadesse sisenemine ning seal varguse toime panemine on lihtne. „Näiteks õnnestub kurikaeladel koridoridesse sisse pääseda lukustamata ukse teel või helistades suvalisi uksekellasid. Trepikodadest varastamine on lihtsam kui tänavalt, sest kõrvalisi pilke, kes märkaks kahtlast tegevust, on oluliselt vähem“ sõnas Atspol.
Võrreldes möödunud aastaga on rattavargused kasvanud. Perioodil 1.01.2020 kuni 8.06.2020 varastati üle Eesti kokku 177 jalgratast, neist 69 trepikodadest. Möödunud aasta samal perioodil langes varaste saagiks 149 jalgratast, neist 35 trepikodadest.
Juhul, kui ratas on varastatud, tuleb sellest teada anda politseile. Varastatud ratta tagasisaamine on tõenäolisem juhul, kui ratta omanik teab rattaraami numbrit, kui ratas on eriliselt märgistatud, kui on olemas näiteks turvakaamera salvestis või muud asitõendid.
Oht tulekahju korral
„Trepikojas asuvad rattad ja muud esemed takistavad ohutut evakuatsiooni ning õnnetuse korral võivad majaelanikud trepikojas olevate esemete otsa komistada ja kukkuda,“ hoiatab Päästeameti Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull.
„Evakuatsioon on väga ajakriitiline ning seetõttu on ääretult oluline, et see saaks toimuda kiiresti ja takistusteta. Samuti võivad esemed trepikojas olla takistuseks päästemeeskonnale või kiirabimeeskonnale abivajaja aitamisel. Tuleb ette ka süütamisi, kus trepikodades asuvad lapsevankrid, jalgratta rehvid, uksematid või muu selline pannakse põlema ning sellisel juhul eritub õhku mürgist suitsu ja seeläbi on ka evakuatsioon takistatud. Tuleb arvestada, et kuna trepikoda on kortermaja ainus evakuatsioonitee, siis sellesse tuleb suhtuda täie tõsidusega.“
Varasemad kontrollid näitavad, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht. Iga kortermaja kodu tuleohutuse tagamiseks peavad korras olema ka kelder, evakuatsiooniteed ja trepikojad.
Alates 2019 novembrist saavad korteriühistud tellida ka ise tuleohutusalase nõustamise, mille eesmärk on, et korteriühistud teaksid tuleohutusnõudeid ja oskaksid neile ka ise tähelepanu pöörata. Nõustamisele on võimalik registreeruda Päästeala infotelefonil 1524. Nõustamine on tasuta.
