80 töötajaga Tartu mobiilimaksete firma Fortumo töötajatest on põhiosa Eestis, kuid töötajad on ka Vietnamis, Indias, Singapuris ning Indoneesias. Fortumo tegevjuhi Martin Koppeli sõnul on neil Eestis töötajaid, kes on siia ise tulnud kolmandatest riikidest, aga ka Euroopast ning Ameerikast.

Tänases võõrtööjõu vastases diskussioonis käib jutt küll pigem lihtsama töö tegijatest ning IT-spetsialistide riiki toomine on oluliselt lihtsam. Nagu ütles Koppel, teeb EKRE suuri sõnu, kuid ka nemad saavad aru, mis on kasulik.

Samas üldise valitseva olukorra võttis Koppel kokku nii: „On häbi, on piinlik ja teeb muret". Just inimeste võrdse kohtlemise vaatenurgast.

Tippspetsialist on tippspetsialist, olgu ta pärit millisest riigist tahes. Kui ettevõte toob tippspetsialist Eestisse, siis tuleb ta perekonnaga paremasse keskkonda. Nii tuli Fortumosse tippspetsialist Bangladeshist koos perekonnaga ja nende laps õpib eesti keeles. Samas on Koppeli sõnul tulnud ette seiku, kus on piinlik oma töötajatele selgitada tekkinud olukordi ning eestimaalaste tehtud märkusi olgu see korterit üürimisel või igapäevases suhtluses.

Paljuski on meie retoorikas võõrtööjõud taandatud Ukrainast pärit ehitajate ja põllumajandustööliste ning Wolti ja Bolti kullerite peale ning üldine arvamus on, et neid peaks Eestisse vähem tooma.

Koppel vaatab seda olukorda teise pilguga. Need inimesed on Eestis kohal ja keegi ei tule meile sellepärast, et tahaks toitu laiali vedada. „On positiivne, et nad on aktiivsed ja saavad siin tööd teha. Pigem on mul nende vastu austus, et nad on tulnud siia õppima, aga teevad samal ajal ka tööd," lausus Koppel, lisades, et võõrtööjõu vastasus on võõravihast utsitatud mure.

Teistele riikidele võimalusi andes oleme lihtsalt rumalad

Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lausus Ülemiste City tulemusi ning meie majandusse antud panust tutvustava uuringu esitlusel küsimustele vastates Ärilehele, et ei usu, et IT-sektorit hakatakse kiusama ning praegust võõrtööliste kvoodivabastust lõpetama.

Ka talentide värbamisel ei ole veel tema kinnitusel tunda, et Eesti maine oleks oluliselt kannatada saanud ning meid vaadatakse kui võõravihast keevat riiki. „Pole veel tunda, et Eestit vaadatakse kui maad, kus tolerants on madal," lausus Pärnits.

Olukord võib muidugi muutuda ning välistööjõu suhtes negatiivne meelestatus võib meile valusalt kätte maksta, sest talentide pärast käib võistlus kogu maailmas, kes suudab nad endale meelitada.

„Kui me vastu töötame ja anname teistele riikidele võimaluse, siis me oleme lihtsalt rumalad," lausus Pärnits.