Viis põhjust, miks tulla õppima informaatikaõpetajaks

Tore, et artikli lahti klõpsasid! Järelikult oled kasvõi põgusalt kaalunud oma peas õpetaja elukutset ja mõelnud, mis tunne võiks olla seista klassitäie noorte ees.

Võin sulle öelda, et see tunne on äge – eriti siis, kui on võimalik digimaailmas elavatele noortele arvutitarkuses veel midagi uut õpetada. Tean seda, kuna töötan koolis informaatikaõpetajana. Panin kirja mõned põhjused, miks ka sina võiksid informaatikaõpetaja eriala kaaluda.

Soovid olla mentor uue põlvkonna Eesti Steve Jobsidele

Eestis peab õpetajal olema magistrikraad. Kui pärast bakalaureusekraadi omandamist mõlgutad mõtteid õpetaja kutse omandamisest, siis kaalu ka informaatika eriala! Traditsioonilisemate õppeainete õpetajad on samuti hinnatud, kuid informaatika päralt on tulevik. Praegu on informaatika üldhariduskoolides veel valikaine, kuid ilmselt muutub see peagi – selleks, et edukalt hakkama saada, vajavad noored algteadmisi robootikast, programmeerimisest ning digiandmete töötlemisest. Informaatikaõpetaja on tuleviku innovaatorite põhjaladuaja, kes tutvustab IT-tehnoloogia olulisemaid lahendusi ja tööriistu, nagu blockchain-tehnoloogia või mitmeastmeline autentimine. Informaatikaõpetaja on uue aja suunamudija, kelle võimuses on näidata noortele, et digimaailm on midagi veelgi ägedamat kui TikTok või Snapchat!

Huvitav õppekava ja stipendium

Kaheaastane uuenenud informaatikaõpetaja magistriõpe on muutunud nii sisu kui ka vormi osas väga paindlikuks ja huvitavaks. Õppetöö on praktiline ja Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis on sisustatud kaasaegsed õppelaborid virtuaalse ja laiendatud reaalsuse, 3D-modelleerimise, interaktsioonidisaini, robootika ning värkvõrgu õppimiseks. Õppetöö on korraldatud osaliselt veebipõhisena ja loengud-praktikumid toimuvad reede lõunast pühapäevani, et juba töötaval inimesel oleks mugav osaleda. Lisaks paindlikule õppekorraldusele, põnevate tehnoloogiate kasutamisele ja kaasaegsele õpikeskkonnale toetab tulevase informaatikaõpetaja õppimist ka igakuine 300 euro suurune stipendium IT Akadeemialt. Igal üliõpilasel on võimalik taotleda ka õpetajakoolituse stipendiumit.

Lisaeriala sinu enda soovil

Õppides Tallinna Ülikoolis informaatikaõpetajaks, saad valida juurde lisaeriala, mis annab sulle tulevikus veelgi paremad võimalused tööturul. Informaatikaõpetaja magistriõppes saad valida informaatikale lisaks kas põhikooli matemaatikaõpetaja, ühiskonnaõpetuse õpetaja või haridustehnoloogi õppemooduli, mis annab sulle lisakompetentsi ja võimaluse täiskoormuseks ka väiksemates koolides. Haridustehnoloogina on sul võimalus välja töötada ja kolleegidele tutvustada erinevaid digitoega õppimislahendusi nii üldharidus- ja kutsekoolides, kõrgkoolides kui ka ettevõtlussektoris.

Mitmekülgne töö ja valdkond

Pelgad, et õpetaja töö on liialt ühekülgne ja rutiinne? Infotehnoloogia valdkonnas seda muret pole. Näiteks pakub uus gümnaasiumi informaatika ainekava (koodnimega DigiTaru) õpilastele ja informaatikaõpetajatele võimaluse osaleda reaalses tarkvara-arendusprojektis kas programmeerija, disaineri, testija või projektijuhi rollis. 11. klassis moodustatakse nendes rollides eelnevalt koolitust saanud õpilastest arendustiimid, mis hakkavad koostöös looma innovaatilist nutirakenduse prototüüpi, mis aitab muuta inimeste elu mugavamaks. Kuigi igale tiimiliikmele ei tagata projekti tulemusena programmeerimisoskusi, kogeb igaüks omal nahal tarkvaraarenduse ja teenusedisaini protsessi. Õpetaja rolliks on olla oma õpilastele metoodiline juhendaja ja toetada nende arengut. Võimalik on teha koostööd põnevate Eesti IT-ettevõtetega ning tutvuda nende tegemiste ja tööprotsessidega.

Koolid ootavad sind!

Tea, et koolid ootavad juba pikisilmi sinu kompetentsiga inimesi! Mitte kõik arvuti- ja informaatikaõpetajad pole suutnud tehnika ja infotehnoloogia uuendustega sammu pidada ning koolides õpetatav valikaine on väga erineva tasemega. Eestis on üle 500 kooli, kuid kvalifitseeritud informaatikaõpetajaid on kümme korda vähem. Kindlasti on tekstitöötlusprogrammide valdamine oluline ka tulevikus, kuid sellest tähtsamaks saab kooliinformaatikas tulevikutehnoloogiate, andmehalduse, digiturvalisuse ja digiteenuste arendamise tutvustamine õpilastele. Nendes valdkondades liigub infotehnoloogia pikkade sammudega uute lahenduste poole – sinul on võimalus uued põlvkonnad nendeks väljakutseteks ette valmistada. Eesti koolid vajavad õpetajaid, kes teavad, et Spotify ja Netflixi platvormide edu saladus pole mitte ainult veebipõhises lahenduses, vaid nutikates programmeerijates ning tehisintellektis, kes on suutnud algoritmide abiga „lahti muukida” kasutajate eelistused ja tarbimisharjumused.

Kas suutsin sinus õppekava vastu huvi tekitada?

Loe lisaks