Aktiivne nutikasutus iseloomustab pea kõiki, vanusest, elukutsest ja elukohast sõltumata, tõdeb Elisa erakliendiüksust juhtiv Andrus Hiiepuu. „Eks teatavaid erinevusi loomulikult on, eriti kõige nooremas ja vanemas eagrupis. Kuid üldiselt näitab viimaste aastate statistika, et mida laiemalt kiire ja kvaliteetne mobiilne internetiühendus kättesaadavaks saanud on, seda aktiivsemalt netti ka kasutatakse ning Eestis polegi sisuliselt kohta, kus tarbija oma töiste asjade või info- ja meelelahutusvajaduse tarbeks 4G andmesidet ei kasutaks,” kirjeldab Hiiepuu.

Võtmesõnad on katvus ja kiirus

Praegu ülikoolis õppiv, kuid samal ajal ka robootikaettevõttes töötav 24-aastane Kerdo on üks „tüüpiline eestlane”, keda ei saa nimetada ei nutisõltlaseks ega -karsklaseks. „Oleneb päevast ja eks nädalavahetustel saab rohkem kasutatud, kuid keskmiselt võib öelda kaks tundi päevas,” kirjeldab Kerdo oma nutikasutust. „Mobiilne internet on kasutusel enamasti kooli ja töö jaoks, sellele lisaks sotsiaalmeedia. Ja tähelepanuta ei jää ka igapäevased uudised.”

Kui küsida, millele need keskmiselt kaks tundi kuluvad, siis selleks on kõrvuti töö ja kooliga ka erinevad – ärevatel aegadel ka sagedasi push-märguandeid saatvad – uudisteportaalid, nagu kodused Delfi või Postimees, aga ka rahvusvaheline BBC News. Ning ka sotsiaalmeediarakendused, peamiselt Instagram ja Facebook. „Vaadates telefonis mahtusid, siis kuus umbes üks gigabait läheb uudisterakendustele, 2–3 gigabaiti Instagramile ja gigabait ka Facebookile,” räägib ta.

Kättesaadavus kõikjal

Esimene omadus, mida Kerdo mobiilselt internetilt ootab, on ootuspäraselt toimivus. „Eks sellest sõltub ka n-ö telefonis olemise aeg – juhul kui nett on aeglane, siis teeb see ju ka scroll’imise aeglaseks või sa ei viitsi seda üldse kasutada, kuna telefon laadib andmeid liiga kaua,” osutab ta.

Ent samavõrra oluline on ka internetiühenduse kättesaadavus kõikjal. „Näiteks harrastan discgolf’i ning mängu käigus skoori salvestamiseks on vaja ühte äppi ja enamasti Kesk-Saaremaa kandis on interneti levialaga [teistel] probleeme, kuid mul mitte. Ja ega enne ju neile asjadele tähelepanu ei pööra, kui internet n-ö ära ei lae!”

Andrus Hiiepuu Elisast täiendab Kerdot, et kui kasutaja toob tähtsaima omadusena välja kiiruse, siis tegelikult vaadatakse seda ühtse tervikuna katvusega. „Sõltumata telefonikasutaja harjumustest ja harrastustest ootab ta täpselt sama kindlat ja toimivat ühendust oma nutiseadmes kõikjal. Kui me sajandi alguses rääkisime Eestis interneti kättesaadavusest kui inimõigusest, siis nüüd on selleks inimõiguseks juba kõikjal kättesaadav ja perfektselt toimiv mobiilne internet,” lisas Hiiepuu.

Eriolukord


Märtsi keskel Eestis rakendatud eriolukord viis kontoritest kaugtööle rekordiliselt inimesi, kuid digiajastu probleemid on jätkuvalt osa inimeste argielust. Tavapärase ja igapäevase internetikasutuse kõrval tõi kaugtöö praktiseerimine kaasa olukorra, kus tehnilisi probleeme ja küsimusi esines tavapärasest rohkem.

Kuna igaüks meist pole IT-geenius, avas Elisa selleks perioodiks tasuta seadmetoe numbri, kust sai kiirelt abi ja nõu paljude erinevate tehniliste probleemide korral.

Shutterstock

„Eriolukorra ajal on kõnede arv olnud plahvatuslik. Esimese nädalaga teenindasime sama koguse kliente, mis varem kuuga,” sõnas Elisa Seadmetoe juht Sigrid Ojavee. „Tehniliste probleemide esinemine on täiesti normaalne ja ajakriitilistel hetkedel ongi nutikam otsida kohest abi Elisa Seadmetoe spetsialistidelt kui hakata ise pusima.

Tõenäoliselt väga paljude jaoks tuli kaugtööle minek ootamatult ja mõningate probleemidega puututi kokku esimest korda. Näiteks sellega, kuidas seadistada VPN-i või arvuti kaugtöölauda. Küsimuste sekka mahtusid ka mured interneti ja tööspetsiifiliste programmide kohta.

Sellest, kuidas kaugtööd võimalikult efektiivselt korraldada, saab lähemalt lugeda aadressilt bit.ly/ElisaKaugkontor.

Elisa Seadmetugi ootab jätkuvalt kõikide küsimusi esmaspäevast reedeni 9.00–19.30 numbril 900 1919 (kõne hind 0,5 €/min).