Kui üldjuhul on sõidukijuhil võimalus hoolsa käitumisega vältida liiklusõnnetusse sattumist, siis ootamatult teele jooksnud metsloomale otsasõidu vältimine ei pruugigi võimalik olla. Tulemuseks on kahjustunud või sõidukõlbmatu auto, kuid kasko puudumisel ei hüvita sõidukile tekkinud kahju keegi.

„Metsloomadega kokkupõrked on tihenemas, keskmine kahjusumma on ka tõusmas ja lausa pooled sellistest õnnetustest toimuvad vaid liikluskindlustust omavate klientidega,“ selgitas Salva Kindlustuse sõidukindlustuse osakonna juhataja Tõnis Tohver. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmeil registreeriti 2019. aastal Eestis kokku 4800 kokkupõrget loomadega, reaalne arv on aga pigem 10 000, sest registreerimisele jõuavad ainult kaskokindlustuse juhtumid.

„Peale metsloomaga kokkupõrget pöörduvad siiani paljud liikluskindlustuse kliendid meie poole, et saada hüvitist. Paraku tavapärane kohustuslik liikluskindlustus sellist kahju ei hüvita,“ märkis Tohver. „Kõike eelnevat arvesse võttes otsustasime Salva liikluskindlustuse toodet täiendada metsloomakasko kattega, mis aitab ootamatult teele jooksnud metsloomale otsasõidul tekkinud kahjude hüvitamisel.“

Metsloomakasko kindlustuskate annab kindluse eelkõige nendele sõiduki omanikele, kelle auto vanus ei võimalda sõlmida tavalist kaskokindlustust. Samuti annab metsloomakasko võimaluse liikluse poliisi ositi tasumiseks, sõltumata liikluskindlustuse perioodi pikkusest ja maksumusest.

Lisakindlustuskattena on populaarne ka Salva liikluskindlustuse juurde pakutav õnnetusjuhtumikindlustus, mis tagab kaitse sõidukijuhile, kes põhjustab liiklusõnnetuse ja saab selle käigus tervisekahjustusi. Kohustuslik liikluskindlustus ei kompenseeri õnnetuse põhjustanud sõidukijuhi tervisekahjustusi. Hüvitist makstakse ka siis, kui toimub kokkupõrge metslooma, puu või aiaga, samuti teelt välja sõites.

Salva liikluskindlustusega käib kaasas ka tasuta autoabi teenus, mis aitab liiklusõnnetuse fikseerimisel ja vajalike vormistamistoimingute teostamisel õnnetuse toimumise paigas.