"Kui mingis hankes osaleme ja võidame, siis võime toota kabiinielemente paarile tuhandele uuele Airbusi lennukile," kinnitas Mäeots.

Eesti lennundustööstuse juhid rääkisid täna täna lennundussektori kõige aktuaalsematel teemadel, hetke olukorrast ja uutest võimalustest. Kohal olid Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike, Magnetic MRO juht Risto Mäeots, X/Fly juht Jan Palmer, Lennuliiklusteeninduse juht Ivar Värk, Post11 juht Ardi Ratassepp, Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu ning teised Lennundusklastri liikmed.

Risto Mäeots tõdes, et lennundusturul käib praegu sõda. "War of nations. Tunnen seda teravalt," kinnitas ta, lisades, et ettevõtetel on vaja poliitilist tuge selles olukorras õigete uste taha jõuda. Ja nii on temal küsimus, kas ta juhib ettevõtet või tegeelb poliitikaga?. Omenik ütleb, et tuleb ettevõtete juhtida, kuid et selles töös edukas olla, peaks tegelema ka teiste tegevustega.

Riigipoolse panustamise ning abi korral võiks lennundus praeguse 4% asemel sisemajanduse kogutoodangust mõne aasta pärast anda 7%.

Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu lausus, et lennundus on sektor, millest nii poliitikud kui avalikkus teavad väga vähe. Lennundus moodustab 4% SKPst. „Lennunduse panuse eest saaks maanteeamet remontida kõik teed või valitsus saaks soetada kõik tervishoiuvarud,“ lausus ta.
Kogu maailmas on 84% töötajaid kaudselt seotud lennundusega. Üks lennunduse töökoht loob 24 uut töökohta. Meil on lennundusega seotud 40 000 töökohta.

Reinsalu ütles, et kriis on ettevõtteid ühendanud ja klastri eesmärk on saada riigilt meie lennundusele toetust. „Eesti on täna Euroopa Liidus ainus riik, mis pole oma lennundust mitte sendigagi toetanud. Kui töötukassa ja Kredex välja arvata, siis meie lennundusettevõtted seisavad ühises sabas teistega, kuigi probleemid on spetsiifilised,“ märkis ta.

Kodutöö on tegemata

X/Fly juht Jan Palmer tõi Eesti kõige suurema probleemina välja asjaolu, et meil on tegemata kodutöö kuhu siit oleks lennuühendusi tarvis ning millise kvaliteediga need ühendused peavad olema. „Räägime pidevalt ainult sellest, et rohkem liine ja rohkem liine. Aga mida riigil tegelikult tarvis on, “ toonitas Palmer. Mida on ettevõtjatel ja ärimeestel tarvis. „Teised riigid on selle kodutöö ära teinud. Siin ei räägi sellest keegi,“ lausus Palmer.

Palmer märkis Ärilehele, et Rootsis näiteks monotooritakse ühenduvuse teemat pideval ja tehakse muudatusi. Ka meilgi oleks oluline, et riik, näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, selle teemaga tegeleks. „Kas see on meile parim, et mingitel päevadel nädalas saab hommikul mingisse sihtkohta sõita,“ küsib Palmer. Võib-olla on olulinne, et saaks ka õhtul tagasi? Või mida päriselt tarvis on?

Palmeri sõnutsi ei tahagi X/Fly pidevalt pildil olla, sest pakuvad oma teenust teistele lennufirmadele ega tegele piletimüügiga.
Piletimüügis on konkurents väga suur ja see on Palmeri sõnul väga keeruline äri. Võimalused kasumlikuks tegutsemiseks on väikestes riikidel praegu väga ahtad ja see on keeruline. Suured lennufirmad saavad ühest kohast teise kasumlikult lennata, kuid väikese firma jaoks on see võimatu, tõdes Palmer.
Suured firmad tahavad sisendit väikestelt turgudelt, kuid siit tegutsemine on nende jaoks kulukas ning siin tulevadki mängu X/Fly sarnased ettevõtted. Nii toetab X/Fly lennufirmasid, kes tahavad Tallinnast pileteid müüa.
„Meie oleme nende jaoks kõige efektiivsem võimalus. Saame seda arendada Eesti ekspordiärina,“ lausus Palmer, lisades, et ka kriisi ajal olid nad Tallinnast suurim opereerija, kuigi nad pileteid ei müü.
Palmer lisas, et Nordica on valmis lende alustama, kui seda on riigil vaja.

Palmer lausus, et olukord lennunduses hakkab suhteliselt kiiresti taastuma.„SAS tuleb varsti tagasi. Nad avavad liikluse ja neil on vaja meiesuguseid ettevõtteid,“ lausus Palmer, lisades, et nad üritavad oma tegevust reklaamida ka Lufthansale.
„Ärivõimalused on suured ja varsti on meil teine probleem, et
kuidas me nende võimaluste täitmisega hakkama saame,“ lausus Palmer.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid