Need on kaubavedajate enimlevinud seaduserikkumised, 12 korduvat rikkujat saavad karistada
Rikkumistest kõige levinumad oli sõidumeeriku töö häirimine, et eirata sõidu- ja puhkeaja nõudeid ning autorongi lubatud täismassi ületamine. Eelmistel aastatel olid levinumad eksimised tehnoülevaatuseta sõidukite kasutamine ning autojuhid polnud tihti ka ametikoolitust läbinud.
Selle aasta esimeses pooles alustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) haldusmenetluse 12 vedaja suhtes, et selgitada välja milliste meetmetega hoida ära võimalikke rikkumisi tulevikus. Menetluse käigus oli vedajatel võimalus esitada kirjalik selgitus õigusrikkumiste ja nende poolt tehtud pingutuste kohta rikkumiste edaspidiseks vältimiseks.
Vedajate esitatud selgitusi arvesse võttes langetas 19. juunil autokaubaveo komisjon otsused kaheksale vedajale. Viiele vedajale, kelle vedudel tuvastati korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi, otsustas komisjon teha MKM-ile ettepaneku peatada nende vedajate kasutuses oleva ühe mootorsõiduki tegevusloa kehtivus, olenevalt rikkumiste arvust kas üheks, kaheks või kolmeks kuuks. Sel perioodil ei ole võimalik vedaja uuele sõidukile tegevusluba anda.
Ühele vedajale, kelle autovedudel oli tuvastatud autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete raskeid rikkumisi, otsustas komisjon teha Tööinspektsioonile ettepaneku kontrollida ettevõttes põhjalikumalt autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist.
Ühele vedajale, kelle vedudel tuvastati korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi, otsustas komisjon teha MKM-ile ettepaneku vedajale ettekirjutuse tegemiseks. Ühele vedajale otsustas komisjon raskete õigusrikkumiste tõttu teha ERAAle, kui autoveo tegevusloa andjale, ettepaneku kontrollida vedaja vastavust, tema tegevusalal tegutsemiseks kehtestatud nõuetele.
Samuti tegi komisjon kokkuvõtte eelmisel aastal autovedudel avastatud kõige raskematest rikkumistest (lühendiga MSI). Komisjon tõdes, et võrreldes 2018. aastaga on Eesti veoettevõtjate raskete rikkumiste arv vähenenud. Kui 2018. aastal tuvastas Eesti politsei Eesti vedajate kontrollimisel 450 MSI raskusastmega autoveoalast rikkumist, siis 2019. aastal oli see arv 415. Samas kasvanud on välisriikide vedajate kontrollimisel Eesti teedel tuvastatud MSI raskusastmega rikkumiste arv - kui 2018. aastal tuvastati välisriigi vedajatel 119 rasket rikkumist, siis 2019. aastal oli see 67 võrra suurem ehk 186.
Võrreldes 2018. aastaga kasvas eelmisel aastal nende juhtumite arv, kus vedude teostamisel kasutati tehnoülevaatuseta sõidukit - kui 2018. aastal tuvastati Eesti teedel 96 sellist rikkumist, siis 2019. aastal oli see arv 107. Samas on positiivne, et vähenenud on mootorsõiduki või autorongi lubatud täismassi rohkem kui 20 protsendilised ületamised - kui 2018. aastal oli selliseid rikkumisi 105, siis 2019. aastal oli see arv langenud 68-le rikkumisele.
Endiselt on kasvutrendis sõidumeeriku tööd häirida võimaldavate seadmete avastamine. Nende rikkumiste arv on kasvanud nii Eesti kui välisriikide autojuhtide kontrollimisel. 2018. aastal tuvastati Eesti teedel 117 sellist rikkumist, 2019. aastal oli see arv 134.
Eelnevate aastatega võrreldes tuvastati Eesti teedel rohkem ka autojuhi poolt teise isiku juhikaardi kasutamist sõidumeerikus, 2018. aastal avastati neid rikkumisi 47, 2019. aastal kasvas see arv 74-le.
