Euroopa Liit võib reisipiirangute leevendamisele vaatamata keelata ameeriklastel Euroopasse sisenemise
Euroopa Liidu liikmesriigid on koroonaviirusesse nakatunute arvu vähenedes pööranud tähelepanu majanduse taaselustamisele ning asunud seniseid piiranguid leevendama, kirjutab New York Times. Küll aga võib Euroopa uks ameeriklaste ees jääda esialgu suletuks, kuna USA pole suutnud koroonaviiruse levikut riigis kontrolli alla saada.
Väljavaade, et ameeriklased ei pruugi venelaste ja brasiillaste kõrval olla Euroopasse niipea teretulnud, oleks suur löök nii USA mainele kui ka otsene hinnang presidendi Donald Trumpi senistele sammudele, mis on Ühendriikides viiruse tõkestamiseks ette võetud.
Värskeimate andmete kohaselt on USA-s üle 2,3 miljoni inimese andnud positiivse koroonaviiruse proovi ning 120 000 inimest viirusest tingituna surnud. Tegu on suurima nakatunute ja surnute arvuga maailmas.
Vaidlus käib kahe nimekirja üle
EL-i liikmesriikidel käivad praegu tulised läbirääkimised nende riikide üle, mille kodanikel lubataks 1. juulist piirkonda siseneda vastavalt sellele, kuidas nende riik on saanud viiruse tõkestamisega hakkama. Praegu käib vaidlus kahe nimekirja üle, üks neist sisaldab 47 riiki, teine 54 riiki. Mõlemas nimekirjas on sees näiteks Hiina, aga ka sellised arenevad riigid nagu Uganda, Kuuba ja Vietnam.
Kummaski nimistus pole aga ei USA ega terve rea teiste riikide kodanikke, kuna kardetakse, et sealt tulijad tõstaks viirusse nakatumise ohu kõrgeks ka Euroopas. Ühendriikide ja ülejäänud maailmariikide kodanikel on olnud Euroopasse sisenemise keeld alates märtsi keskpaigast, kui üleilmne pandeemia suure osa maailmamajandusest halvas.
Lõplik otsus piiride taasavamise osas tuleb EL-i liikmesriikidel langetada järgmise nädala alguses, kuna reisipiirangute leevendamine reale maailmariikide kodanikele hakkaks kehtima 1. juulist. Asjaolu, et ameeriklased selles nimekirjas veel ei ole, näitab ka olulist pandeemiaga seotud paradigma muutust. Kui märtsi keskel oli Donald Trump see, kes keelas eurooplastel USA-sse sisenemise, siis nüüd on olukord vastupidine.
Samas juba mai lõpus, juuni alguses viitas Trump, et Euroopa on teinud suuri edusamme ja viitas, et peagi võib oodata reisipiirangute lõdvenemist, kuigi mitte midagi selles osas toimunud ei ole. Kui Euroopa on suuremalt jaolt viiruse leviku kontrolli alla saanud, on USA-s just viimastel nädalatel toimunud plahvatuslik nakatunute arvu kasv.
Ameeriklastel Euroopa Liidu liikmesriikidesse sisenemise keelul oleks üsna tõsised majanduslikud, kultuurilised ja geopoliitilised tagajärjed. Miljonid Ameerika turistid külastavad igasuviselt Euroopat. Ka on seni olnud Euroopa Liidu ja USA vahel väga tihe ärireisimine.
New York Timesiga vestelnud euroametike sõnul on aga väga ebatõenäoline, et ameeriklased 1. juulist kehtima hakkavasse nimekirja jõuavad. Nende sõnul on täiesti teadlikult võetud nimekirja koostamise aluseks teaduslikud meetodid, et välistada igasugust poliitilist mõju.
Samas tõdesid EL-i ametnikud, et ei ole välistatud, et USA lisatakse millalgi hiljem sellesse nimistusse, kuivõrd piirkonda lubatud riikide nimekirja hakatakse iga kahe nädala tagant üle vaatama ja vajadusele uuendama.
Valiku aluseks epidemoloogilised näitajad
Riikide valikul, kelle kodanike suhtes EL 1. juulist reisipiiranguid leevendada plaanib, on võetud arvesse erinevaid epidemoloogilisi näitajaid. Kõige aluseks on EL-i enda keskmine uut nakatumiste arv 100 000 elaniku kohta. Viimase 14 päeva keskmine on olnud 16 inimest. USA osas on see number aga 107, Brasiilia puhul 190 ja Venemaa puhul 80, selgub New York Timesi käsutuses olevatest andmetest.
Kui EL-i liikmesriikide diplomaadid on nimekirjas kokku leppele jõudnud, avalikustatakse see järgmise nädala esimeses pooles enne 1. juulit. Samas tuleb silmas pidada, et kuigi EL ei saa sundida oma 27 liikmesriiki seda nimekirja järgima, võivad siiski järgida sanktsioonid neile, kes sellest nimekirjast kinni ei pea.
Paljud EL-i riigid tahaksid oma piirid peagi avada ka väljaspool Euroopat tulijatele, sest piirkonna majandus on saanud 3,5-kuulisest reisipiirangust tingituna tugevalt pihta. Selle sammuga loodetakse anda taas tööd Euroopa lennufirmadele ja päästa piirkonna turismisektorit.
Küll aga on mõned EL-i liikmesriigid – nagu näiteks Taani –, juba öelnud, et ei luba väljaspool Euroopa Liitu kedagi riiki ka pärast 1. juulit. Kuigi nii Saksamaa, Prantsusmaa kui ka paljud teised liikmesriigid toetavad laiendatud reisinimekirja, ollakse mures teatud riikide pärast, kes võivad nimekirja sattuda, kuid kus nakatunute arv on üle EL-i keskmise.
