Aprilli alguses jõudsid ka Eesti meediasse lood Soome varustuskindluskeskuse nurjunud maskihankest, kuhu oli muuhulgas segatud Tallinnas tegutsev skandaalse mainega Soome päritolu iluettevõtja Tiina Jylhä (täisnimega Anna Christina Jylhä-Valkonen), kelle ettevõttele The Look Medical Care Luminor Panka laekunud raha tükiks ajaks rahapesukahtlusel ja muudel põhjustel külmutati.

Värskelt valminud maskihanke auditi aruandest selgub, et Soome varustuskindluskeskus maksis kaitsemaskide eest miljoneid allilmaga seotud ettevõtja Onni Sarmaste ettevõttele, mille maksuprobleemid olid juba varasemalt teada. Ka tehti suur ülekanne Tiina Jylhä Eesti ettevõtte The Look Medical Care arvele, kuigi firmal puudus nii käibemaksukohuslase number kui ka korralik krediidireiting, kirjutab Ilta-Sanomat.

Ka tuleb välja, et Sarmastele tehti ülekanded lausa kaks korda, kuna esimene makse ei läinud läbi ning teine makse tehti veel enne, kui esimese ülekande raha varustuskindlusekeskusele tagastati. Need detailid ilmnevad maineka audiitorbüroo Deloitte koostatud auditi aruandest, mis koostati Soome varustuskindluskeskuse siseauditi käigus. Auditi koostamisel intervjueeriti muuhulgas ka asutuse enda töötajaid.

Ohtralt punaseid lippe

Auditis on kirjeldatud üksikasjalikult, kuidas arenes Soome riigi nurjunud maskihange nii Onni Sarmaste kui Tiina Jylhä ettevõtetega. Tehing läks lõpuks sealse varustuskindluskeskuse juhile Tomi Lounemale tema ametikoha maksma ja selle tõttu algatati raske kelmuse ja rahapesu kahtlusega ka kriminaaluurimine.

Varustuskindluskeskuse osakonnajuhi Jyrki Hakola sõnul võttis Sarmaste temaga ise ühendust 27. märtsil, kui esitles end Tiina Jylhä Eesti ettevõtte The Look Medical Care esindajana ning pakkus kaitsemaske. Telefonikõnes kinnitas Sarmaste, et tal on võimalik tellida Hiinast isikukaitsevahendeid. Maskide kvaliteedi tõestuseks saatis ta Hakolale ka kvaliteedisertifikaadid ja muu dokumentatsiooni.

Juba järgmisel päeval saatis The Look Medical Care Hakolale tellimuse kinnituse, kus oli Sarmastega kokku lepitud isikukaitsevahendite kogused. Päev hiljem sai Hakola kaks sarnast viie miljoni euro suurust arvet – ühe Jylhä ettevõttelt The Look Medical Care ja teise Sarmastele kuuluvalt LDN Legal Partners.

Auditi kirjelduste kohaselt küsis Hakola seepeale nii Sarmastelt kui ka Jylhä ettevõtte esindajalt üle, kumma ettevõttega täpselt äriajamist jätkatakse. The Look Medical Care esindaja Hakola küsimusele ei vastanud, kuid Sarmaste ütles telefonikõne vahendusel, et ülekanne tuleks teha tema enda ettevõtte LDN Legal Partners arvele.

Ka ütles Sarmaste, et ülekanne tuleks teha Belgias asuva rahaülekandeteenuse pakkuja kontole, kuna selle kaudu on võimalik seda kiiresti Hiina edasi kanda. Sarmaste märkis ka, et kui raha kantakse Eesti ettevõtte kontole, võib juhtuda, et see ei jõua Hiina õigeks ajaks. Hakola kinnitas meili teel ülekande Sarmaste ettevõttele ning tühistas The Look Medical Care arve.

Märtsi lõpus tasus Soome varustuskindluskeskus Sarmaste ettevõttele LDN Legal Partners 4,98 miljonit. Ülekande kinnitasid nii asutuse haldusjuht Asko Harjula kui ka selle juht Tomi Lounema. Järgmisel päeval helistas Sarmaste ja ütles, et ülekanne Belgia rahaülekandeteenuse pakkujale on peatatud, mistõttu palus ta summa kanda hoopis oma teise ettevõte, Finance Group Helsinki Soome kontole.

Kuigi summa, mis oli kantud Belgia kontole, ei olnud veel varustukindluskeskuse arvele tagastatud, kinnitas Sarmaste, et nad saavad kindlasti selle raha tagasi. Selle tõendina esitas ta ka ülekandeteenust pakkuva TransferWise’i kinnituse.

Hakola ja Harjula said pärast seda aga teada, et Sarmaste Soome ettevõttel on vähemalt 10 000 euro suurune maksuvõlg. Sellest teavitati ka Deloitte’i bürood, kes kinnitas, et ülekande võib ettevõttele teha ka vaatamata maksuvõlale ja olukorrale, kus Belgia kontole tehtud ülekanne ei olnud veel tagasi laekunud. Asko Harjula andis oma heakskiidu teisele ülekandele.

Nii maksis varustuskindluskeskus märtsikuu viimasel päeval 4,98 miljonit ka Sarmaste ettevõtte Finance Group Helsinki arvele kell 14.07. Belgia arvelt tuli raha tagasi natuke vähem kui tund aega pärast ülekannet, kell 14.52.

Sõlmis uue lepingu ka Jylhä ettevõttega

Kuna varustuskindluskeskus oli sõlminud Sarmaste ettevõttega kokkuleppe kaitsevarustuse tarneks Hiinast Soome, siis LDN Legal Partners pidi vastutama selle eest, et maskid jõuaksid Guangzhou lennujaama Hiinas ning varustuskindluskeskuse pidi organiseerima lennu Hiinast Soome. Tellitud kaitsevarustus pidid Soome jõudma 1. aprillil, kuid Finnairi tellimuslendu lükati kaks korda Sarmaste palvel edasi, kuna tarne ei olnud õigeks ajaks koos.

Pärast seda, kui varustuskindluskeskus oli tehingu Sarmaste ettevõttega ära teinud, võttis ka Jylhä ettevõte The Look Medical Care korduvalt Hakolaga ühendust, pakkudes omalt poolt uut tellimust. Ettevõttega jõuti kokkuleppele ja Jylhä ettevõtte tellimus pidi mahtuma sama lennuki peale, millega tuli Sarmaste kaudu tellitud kaup.

Jylhä ettevõte saatis 2. aprillil Hakolale arve 5,13 miljoni euro ulatuses. Selle eest maksmine pidi toimuma kahes jaos: pool ettemaksuna ja pool pärast seda, kui tellimus oli valmis. Arve allkirjastajaks oli Tiina Jylhä ise.

Kuigi Hakola kinnitas 2. aprilli hommikul arve ära, sai nii tema kui Harjula pealelõunal teada, et Jylhä ettevõttel puudus nii käibemaksukohuslase number kui ka krediidireiting. Sellele vaatamata tasus asutus The Look Medical Care Eesti pangas asuvale arvele 2,655 miljonit eurot.

3. aprilli hommikul andis Soome varustuskindluskeskuse juht Tomi Lounema avalikkusele teada, et Soome on tellinud Hiinast isikukaitsevarustust võitluseks koroonapandeemiaga. Nende transport pidi toimuma 6. aprillil, kuna seda lendu ei saanud enam edasi lükata. Selleks ajaks polnud aga kõik Sarmaste poolt lubatud kaitsevahendid koos, tarne moodustas vaid kolmandik lubatud mahust.

8. aprillil selgus Tamperes tehtud laboritestide käigus, et Soome riigi poolt Hiinast tellitud maskid ei olnud sobilikud haiglas kasutamiseks. Samal päeval selgus ka, et Eestis asuv Luminor Pank on külmutanud Tiina Jylhä ettevõtte The Look Medical Care arvele kantud raha, kuna kahtlustas rahapesu.

Jylhä palvel saatis Hakola kirja nii Luminor Pangale kui ka Eesti siseministeeriumile, kinnitades, et ülekanne tuli Soome riigiasutuselt ja palus raha vabastada. 9. aprillil avalikustas Suomen Kuvalehti tüli, mis oli vahepeal Sarmaste ja Jylhä vahel lahvatanud. Jylhä väitis, et kuigi tema ettevõte oli olnud tehingupartneriks, oli Sarmaste teinud tehingu tema selja taga ja andnud varustuskindluskeskusele vale Belgia kontonumbri.

Selgub partnerite tegelik taust

Järgmisel päeval korraldas varustuskindluskeskus pressikonverentsi, kus selle juht Tomi Lounema esitas oma nägemuse toimunust. Lounema selgitas, et algse tehingu tegi asutus Sarmastega, sõlmides hiljem täiendava lepingu Jylhäga. Keskus sõlmis mõlemaga 5-miljonilised tehingud, Sarmastele kanti kogu tehingu summa, Jylhäle pool, kuid selleks hetkeks oli see raha Eesti pangas külmutatud.

Selle järel sai avalikkusele teatavaks Onni Sarmaste 11-leheküljeline paturegistrer, kus olid kajastatud tema kohustused kohtutäiturite ees ning Helsingin Sanomat avaldas, et Jylhä ilukliiniku kaudu müüdavatel maskidel on võltssertifikaat. Viimaseks piisaks karikas oli Soome peaministri Sanna Marini 10. aprilli avaldus, et varustuskindluskeskuse juht Tomi Lounema on kaotanud valitsuse usalduse.

Lounema esitas samal päeval tagasiastumispalve. Järgmisel päeval, 11. aprillil vabastati ametist ka Hakola ja Harjula. Hakola ütles auditi koostajatele, et sai 22. aprillil kõne The Look Medical Care esindajalt, kes ütles, et raha on jätkuvalt Eesti pangas külmutatud.

Hilisemast meediakajastusest on teada, et 15. aprillil esitas Soome varustuskindluskeskus Onni Sarmaste ettevõtte LDN Legal Partners kohta kuriteoteate, milles kahtlustab ärimeest kaitsevahendite hankes kelmuses, kuna Soome kohale jõudis lõpuks vaid kolmandik lubatud tarnest ning seegi ei vastanud lubatud kvaliteedile.

Mai alguses tühistas Luminor Pank Jylhä ettevõtte kontole kantud rahalt rahapesukahtluse, kuid jätkuvalt oli ebaselge, mis sellest rahast edasi saab, kuna Jylhä ei olnud nõus varustuskindlusekeskuse sooviga tehing tühistada.

Selleks hetkeks oli Soome keskkriminaalpolitsei konfiskeerinud Sarmaste ettevõtte tehingu tõttu 2,7 miljoni euro ulatuses tema varasid ning kaks luksusautot. Sarmaste ise eitas kuriteo toimepanekut.

Iluettevõtja nõuab kahjuraha

8. mail andis Jylhä Soome varustuskindluskeskusele teada, et on nõus tehingu tühistamisega, kuid koos sellega saatis asutusele ka hoiatuse kahjunõudest, millega nõuab valurahaks ligi kolm miljonit eurot. Raha, mis oli kantud Jylhä kontole, ettevõtja konfiskeeris nö kindlustamismeetmena. 15. mail andiski Jylhä kohtusse sisse hagi Soome varustuskindluskeskuse vastu, nõudes ligi kolme miljoni suurust valuraha.

Samas on Soome meedia kindlaks teinud, et viimase kahe aasta jooksul on Jylhält inkasso kaudu välja nõutud üle 200 000 euro võlgu. Sellele lisaks on ta ka varem majanduskuritegudes süüdi mõistetud. Samuti on Jylhäl mitmeid pooleliolevaid kohtuasju.

Tema Eesti ettevõte The Look Medical Care on registreeritud 16. septembril 2016. aastal. Viimase kolm aasta jooksul ehk perioodil 2017-2019 on selle käive jäänud ca 250 000-550 000 euro kanti aastas. Ettevõte on olnud kasumlik, kuigi kõige suurem kasum oli 2019. aastal, kui jäädi 2280 euroga plussi.