Raadi rehvihunniku äraveost saab enim kasu Neinar Seli firma. Kulusid ettevõte katta ei plaani
Eelmise nädala reedel andis keskkonnainvesteeringute keskus teada, et plaanib selle aasta lõpuks Raadi endiselt sõjalennuväljalt likvideerida seal kümme aastat seisnud rehvihunniku, mis on muutunud tuleohtlikuks ja on peamiseks takistuseks ka ärimees Neinar Seli ettevõtte Estiko Energia plaanitavale Eesti suurimale päikesepargile.
Eile kirjutas rahvusringhääling, et praegu pole selge, kas rehvide äraveoga seotud kulud, mis küündivad 1,5 miljoni eurot, tuleb tasuda maksumaksjal või on võimalik need sisse nõuda Rehviringluselt, kes peaks koristama enam kui poole – 7400 tonni – Raadil olevast 14 000 tonnist rehvidest, sest riik vastutab vaid natuke üle 5000 tonni sealolevate rehvide eest.
Esialgu maksab maksumaksja kõik kinni
Rehvide äraveo on keskkonnainvesteeringute keskus teeninud Ragn-Sellsilt, kes hakib need 14 000 tonni rehve puruks ja saadab ilmselt toorainena nii Türgi, Soome kui Eesti tehastele. Ettevõtte juhi Rain Vääna sõnul pole veel kindel, kuhu rehvipuru läheb, kuna läbirääkimised selles osas alles algavad.
Esialgu plaanib keskkonnainvesteeringute keskus katta oma vahenditest selle 1,5 miljonit, mis kulub rehvide äraveoks, hiljem aga loodab miljoni sellest Rehviringluselt sisse nõuda.
„Eks see summa on suur ja me täna oleme ikkagi mõõdukalt optimistlikud ka Rehviringlusega läbi rääkides. Võib-olla tõesti ühe korraga seda summat leida on ka Rehviringlusel päris keeruline. Nii et otsime siin sellist mõistlikku kompromissi,” rääkis keskkonnainvesteeringute keskuse juht Andrus Treier eile ERR-ile.
Ta märkis ka, et kompromiss võib olla see, et Rehviringlus saab oma kohustuse täita pikema perioodi jooksul. Kogu kulu lihtsalt maksumaksja arvele kirjutada riik igatahes ei plaani. Kuivõrd aga selle maa-ala rehvidest vabastamisest saaks enim kasu just Estiko Energia, siis kas pole kaalutud, et ettevõte ise aitaks osa neid kulusid katta?
„Estiko Energia ei ole arutanud KIKiga ega Eesti riigiga Raadi vanarehvide likvideerimise kulude katmist,” ütles Ärilehele Estiko Energia juhataja Ain Tammvere. Ta märkis ka, et rehvide likvideerimine pole hoonestusõiguse osa ja seetõttu ka Estiko Energia kohustus. Samas tervitab ettevõte väga riigi otsust palju aastaid peavalu tekitanud rehvihunnik Raadilt likvideerida.
„Eriti oluline on see Tartu linna turvalisuse ja keskkonna pärast. Vanarehvide likvideerimisega kaob Raadilt suur keskonnaohuallikas,” märkis Tammvere. Ta tõdes ühtlasi, et nende ettevõttele annab see võimaluse rajada alale terviklikku päikeseelektrijaama.
Kohtuvad järgmisel nädalal Ragn-Sellsiga
„Kui siiani oli ebaselge, kuna ja kui palju vanarehve Raadilt likvideeritakse, siis Estiko Energia pidi koostama mitmeid erinevaid projektlahendusi, et leida päikeseelektrijaama optimaalne tehniline lahendus,” märkis Estiko Energia juhataja. Tema sõnul kohtuvad nad järgmise nädala kolmapäeval ka Ragn-Sellsi esindajatega ning arutavad ka kõik rehvide likvideerimisega seotud teemad läbi.
„Seejärel saab Estiko Energia kavandada oma järgmiseid tegevusi,” rääkis Tammvere. Küll aga märkis ta, et kuna ettevõte on taas uues olukorras, siis hetkel on raske jaama täpset valmimiskuupäeva öelda. „Sama on ka investeeringu suurusega, aga selge on see, et projekti saab odavamaks muuta või sama raha eest luua täiuslikum lahendus,” sõnas Estiko Energia juhataja.
Mis puudutab jaama pealt pärast selle valmimist taastuvenergiatoetuste küsimist, ütles Tammvere, et selles osas saavad nad lähtuda elektrituruseaduse võimalustest. Kuigi rajamisele tuleb Eesti suurim päikesejaam, märkis Estiko Energia juht, et nemad 50 kW jaamade JOKK skeemi, mida kobarjaamade puhul praegu kiputakse ära kasutama, nemad kasutada ei kavatse.
„Hetke olukord on selline, et raadamine suurel osal territooriumil – kogupindala 106 hektarit – on lõppenud, välja arvatud III kategooria kaitsealuste taimede leiukohtadel. Kaitsealuste taimede ja nende kasvualade säilmiseks teeb Estiko Energia tihedat koostööd keskkonnaametiga,” rääkis Tammvere.
Algselt pidi maksma minema 40-50 miljonit eurot
Lisaks Raadile on Estiko Energia töölaual erinevaid taastuvenergia projekte. Varasemast on ettevõttel valminud ja hetkel töös üheksa päikesejaama. Hoonestusõiguse lepingu Eesti suurima päikesepargi rajamiseks Raadile sõlmis Estiko Energia maa-ametiga 2019. aasta 11. veebruaril.
Planeeritav päikesejaam rajatakse Luunja ja Tartu vallas asuvale Padriku, Tooma, Posti, Orgi ja Padila kinnistule, mis võtavad enda alla ligi 140 hektarit. Päikesejaama võimsuseks on plaanitud 50–60 megavatti. Selle algseks investeeringu maksumuseks oli plaanitud 40-50 miljonit eurot.
