Kas olete märganud, et mõni laps suudab kommi söömise soovi päeva võrra edasi lükata kui talle lubatakse järgmisel päeval selle eest kolm kommi, teine laps ei suuda aga kiusatusele vastu panna ning sööb kommi kohe ära?

Sarnane olukord valitseb ka täiskasvanute maailmas. Samal töökohal ning ühesugust palka teenivate inimeste rahanduslik käitumine on tihti erinev - üks suudab säästa ja raha kõrvale panna, teisel on aga kogu aeg näpud põhjas. Robert Kiyosaki on oma teoses „Rahavoo kvadrant" filigraanselt kirjeldanud finantsmaailma seitset erinevat inimtüüpi, kelle iseloomujoonte tundmine aitab paremini mõista miks ühed inimesed on rahanduslikult edukamad kui teised ning kuidas teha algust enda majanduslike valikuvabaduste parandamisega. Huvilistel on võimalik antud teosest kõigest pikemalt lugeda ning nii keskendub loo autor erinevate inimtüüpide lühiversioonile, mis tugineb eeskätt isiklikule kogemusele inimestega rahaasjadest rääkimisel.

Ligikaudu pool tööealistest inimestest kuulub tarbijate kategooriasse, kellel ei ole investeerimiseks raha. Enamasti on selle põhjuseks liiga väikesed sissetulekud, mis sunnib elama peost suhu. Tarbijate ainukeseks sissetulekuks on palk, mis on sageli ebastabiilse iseloomuga. Varade puudumine ning väikelaenude kasutamine muudavad tarbijad sõltuvaks oma tööandja käekäigust. Tarbijate finantsolukorda aitab kõige paremini parandada enda harimine ning kõrgema sissetulekuga töökoha hankimine või ettevõtjaks hakkamine.

Kui tarbijad elavad olude sunnil peost suhu, siis laenajad on inimesed, kes elavad poest suhu. Kaubanduskeskustes sisseostude tegemine on nende lemmikhobi ning ka kõrgem palk ei paranda tarbijate rahaga ümberkäimise oskust. Laenajad tunduvad väliselt rikkad, aga tavaliselt on nende uhked asjad ostetud laenuraha eest. Kuna laenajad lahendavad oma finantsprobleeme raha laenates, siis ootamatu töökoha kaotus pöörab nende elu pea peale, sest nad pole harjunud oma eelarvel silma peal hoidma.

Rahaga ümberkäimise viisi poolest on tarbijate vastanditeks säästjad, kes panevad regulaarselt raha kõrvale ning ei vaimustu pidevast šoppamisest. Neile ei meeldi riskida ning seetõttu hoiavad nad oma raha pangas arvelduskontol või deposiidis ja sageli ka kodus sukasääres. Tavaliselt ei tea nad midagi inflatsioonist ja kui ka teavad, siis hoiduvad nad siiski pikemaajaliselt kõrgemat tootlust pakkuvate investeeringute tegemisest, sest kardavad väga raha kaotada, mõistmata et tänu elukalliduse tõusule väheneb nende säästude väärtus iga päevaga.

Säästjad on lahendanud hindele viis esimese osa rehkendusest, kuidas pikaajaliselt raha koguda, aga teise osa rehkenduse eest saavad hindeks puuduliku, sest kogu nende aeg on kulunud sooduspakkumiste otsimisele, selle asemel, et end kasvõi natukene investeerimise osas harida. Väga mõistlik on omada kuni poole aasta elamiskulude jagu raha, aga sealt edasi tasub juba otsida tootlikumaid lahendusi.

Finantsmaailma kõige ohtlikumad tegelased on küünikud, kellest on soovitatav võimaluse korral eemale hoida. Küünikud teavad alati põhjuseid miks investeeringud ei õnnestu, kuid kahjuks ei oska nad teile kunagi öelda, kuidas asju toimima panna. Nad räägivad palju, aga vähe on kuulata. Sageli otsivad küünikud investeerimisideid meediast, kuhu ettevõtete olulised uudised jõuavad viitajaga. Nii ostavad küünikud väärtpabereid tavaliselt liiga hilja ja müüvad liiga vara ning pole oma tegemistes edukad. Küünikute kõige negatiivsem omadus on see, et nad tekitavad seltskonnas hirmu ning takistavad neid kuulaval publikul oma peaga mõtlemist.

Hasartmängurid võrdlevad investeerimist kasiinoga ning soovivad saada lühikese ajaga palju kasumit. Nad ei mõista investeerimismaailma toimimise reegleid ning soovivad enda harimise asemel saada kiiret rikastumist lubavaid vihjeid. Hasartmänguritele meeldib rääkida enda üksikutest võitudest, kuid nad ei maini kunagi oma kaotusi. Tegelikkuses on neil sageli mõned väikesed võidud ja palju suuri kaotusi. Praktikas suudab vaid 10-15% kauplejatest stabiilselt raha teenida, ülejäänud on aga liigse emotsionaalsuse ning vajalike oskuste puudumise tõttu pidevalt miinuses.

Pikaajalised investorid on enda jaoks lahti mõtestanud investeerimise vajalikkuse ning soovivad end pidevalt selles valdkonnas harida. Nad kasutavad edukalt ära maksusoodustusi ning investeerivad regulaarselt. Pikaajaliste investorite suurim pluss on see, et nad teavad liitintressi toimimise põhimõtet ning oskavad rõõmustada ka langevatel turgudel, et soodsalt enda aktivate portfelli kasvatada. Pikaajalistel investorid on kannatlikud ning oskavad raha enda kasuks tööle panna.

Finantsmaailma kroonijuveelideks on professionaalsed investorid, kellel on pikaajaline kogemus ning head erialased teadmised. Nad on küll ettevaatlikud, kuid alati avatud uutele võimalustele. Pikaajalised investorid teavad, et kasumit teenitakse ostes, mitte müües ning nad annavad oma teadmised ning kogutud kapitali edasi lastele. Neil on kindlad enda jaoks välja kujundatud investeerimispõhimõtted, mida ka distsiplineeritult järgitakse.

Finantsmaailma mitu erinevat inimtüüpi on sageli ühes inimeses omavahel kombineerunud, kus teatud tüüp on domineerival positsioonil. Finantsvabaduse poole liikumisel tuleb kasuks enda isiksuseomaduste analüüsimine ning vajaduse korral korrektiivide tegemine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena