Facebooki turuväärtusest kadus reklaamiboikoti tõttu 50 miljardit eurot. Mõned boikottijad püüavad aga sellega oma kaubamärki säravamaks muuta

Üha rohkem tuntud USA ettevõtteid teatab sotsiaalmeedias reklaamimise vähemalt ajutisest katkestamisest. Mõnedele ettevõtetele võib kampaanias osalemine kasuks tulla.

Üks viimaseid näiteid on USA kohvikukett Starbucks, mis teatas otsusest kampaanias osaleda pühapäeval. Seattle’is peakorterit omav Starbucks teatas, et katkestas sotsiaalmeedias käimas olnud reklaamikampaania. Reutersi vahendusel teatas Starbucks, et uurib nüüd omalt poolt võimalusi vihakõnele lõpu tegemiseks sotsiaalmeedias, vahendab Yle Uutiset.

Starbucks on tuntud ja eriti noorte hulgas populaarne kohvikukett. Viimastel andmetel on ettevõttel kokku 31 795 kohvikut 82 riigis.

USA-s on sotsiaalmeediaettevõtetest tulejoonel eriti Facebook, mis ei ole kodanikuõiguste organisatsioonide väitel olnud piisavalt aktiivne oma tegevuses vihakõne vastu.

Mitme organisatsiooni käivitatud kampaania #StopHateforProfit („Peatage vihkamine kasumi nimel”) tagajärjed paistavad juba välja Facebooki aktsia kursis.

Veel üle nädala tagasi maksis Facebooki aktsia umbes 235 dollarit. Kui Unilever teatas eelmisel reedel Facebookis reklaamimisest loobumisest, kukkus aktsia kurss üle kaheksa protsendi.

Ühtlasi kadus Facebooki turuväärtusest umbes 56 miljardit dollarit ehk umbes 50 miljardit eurot. Suurima aktsionäri, ettevõtte asutaja Mark Zuckerbergi varad kahanesid enam kui seitsme miljardi dollari võrra.

Eile õhtul Eesti aja järgi oli Facebooki aktsia hind umbes 217 dollarit.

#StopHateforProfit kampaaniaga on nädala jooksul liitunud üle saja ettevõtte, teiste hulgas Unilever, Verizon, Patagonia ja North Face.

Ettevõtete eesmärk on avaldada Facebookile survet karmimate meetmete kasutusele võtmiseks vihakõne vastu. CNBC teatel on ettevõtted palunud Facebookil kasutusele võtta uusi modereerimiskanaleid, kuhu võiks teatada, kui ollakse sattunud vihakõne ohvriks.

Lisaks sellele tahetakse, et Facebook teataks, kui tihti on ettevõtete reklaamid ilmunud vihakõnet sisaldanud materjali juures. Sellisel juhul võiksid ettevõtted reklaami eest raha tagasi saada.

Bloomberg hindas eile, et kui Facebooki sada suurimat reklaamijat reklaamimise kuuks ajaks katkestavad, kahandab see Facebooki tulusid umbes 250 miljoni dollari ehk umbes 220 miljoni euro võrra.

Unilever teatas reedel, et ei kavatse aasta lõpuni USA-s Facebookist reklaame osta. Unilever kasutab hinnanguliselt Facebookis reklaamimiseks umbes 220 miljonit eurot aastas.

Soome Aalto ülikooli professor Pekka Mattila hinnangul on Unileveril kergem võtta kampaanias osalemisega seotud majanduslik risk kui mitmetel teistel ettevõtetel.

„Unileveri tooteid ostetakse sageli eriti mõtlemata. Inimesed ostavad rutiinselt tuttavaid pesuvahendeid ja seepe, nii et sellistel kaubamärkidel on kergem seisukohta võtta,” ütles Mattila.

Mattila hinnangul on kampaanial juba mõju olnud, sest Facebook on tahtnud reklaamiostjatega dialoogi pidada.

„Teisalt on sellistes kampaaniates alati millalgi tulnud see hetk, kui tarbijad unustavad ja ettevõtted kohanevad. Meie mälu on väga lühike,” märkis Mattila.

Osa ettevõtetest on rõhutanud, et ei osale ametlikus kampaanias, vaid tegutsevad iseseisvalt ja ainult katkestavad sotsiaalmeedias reklaamimise. Nende hulka kuuluvad nii Starbucks kui Coca-Cola, mis teatas reedel, et peatab sotsiaalmeedias reklaamimise 30 päevaks.

Pühapäeval tunnistas Facebook, et tal on võimalusi tegevuse parandamiseks vihakõne vastu. Siiski teatas Facebook, et tehisintellektil põhinev süsteem kõrvaldab juba praegu 90% vihakõnest, enne kui selle kohta jõuab kasutajatelt teateid tulla, vahendas Reuters.

Reedel teatas Facebook, et keelab endisest rohkem reklaame, milles on vihkavat sisu.

Facebooki teatel tähendab vihkav sisu materjali, milles väidetakse, et teatud etnilisest grupist, seksuaal- või soolisest vähemusest, usukogukonnast või kodakondsusega inimesed on ohuks julgeolekule või tervisele.

Soome Välispoliitikainstituudi juhi Mika Aaltola sõnul liigutakse selgelt suunas, kus sotsiaalmeediaettevõtteid ei peeta enam lihtsalt „teadetetahvliteks”.

„Nad on nüüd rohkem vastutavad oma sisu ja selle filtreerimise eest. Facebook selles muutumises olnud teistest tõrksam, sest tema kurss on, et vaba sõna piirid on laiemad,” ütles Aaltola.

Mattila sõnul on vihakõne vastu üles astunud ettevõtete hulgas mitmeid, mis on juba varem profileerunud „väärtuste põhisteks ettevõteteks”.

„Selliste ettevõtete jaoks nagu Patagonia või North Face on sellised kampaaniad ka võimalus oma kaubamärki rohkem särama lüüa,” ütles Mattila.

Mattila juhtis tähelepanu sellele, et nimekirjast puuduvad täiesti moe- ja iluvaldkonna ettevõtted. Nende puhul sõltub nõudlus tugevalt reklaamimisest.