Graanul Investi konserni kogukäive aasta varasemaga võrreldes 33,7%, küündides 401,7 miljoni euroni. 2018. aastal oli see number enam kui saja miljoni euro võrra väiksem, piirdudes 300,6 miljoni euroga. Kontserni müügimahust moodustas valdava osa ehk 88,6% puidugraanulite müük, elektri- ja soojusenergia müük moodustas 7,9% kogukäibest.

„Võrreldes aasta varasemaga, kasvas eelkõige puidugraanulite müügimahu osakaal kogukäibest. Suurem osa graanulite müügist (>98%) oli eksport väljapoole Balti riike. Peamised sihtturud olid Suurbritannia, Taani, Holland ja Itaalia. Koostootmisjaamade müügikäive vähenes võrreldes aasta varasemaga – elektrienergia hinnad langesid 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga,” märgib ettevõte majanduaruandes.

Kontserni konsolideeritud EBIDTA (kasum enne makse, finantskulusid-tulusid ja amortisatsiooni) oli aruandeperioodil 93,3 miljonit eurot (72,8 miljonit eurot 2018.aastal). Kontserni maksudejärgne puhaskasum oli aruandeperioodil 48,2 miljonit eurot (51,1 miljonit eurot 2018. aastal).

Tohutu kasv puidugraanulite tootmises

Kui 2018. aastal toodeti Graanul Investi kontsernis 1,76 miljonit tonni puidugraanuleid, siis mullu kasvas ettevõtte tootmismaht korralikult, küündides 2,49 miljoni tonnini. Eesti tehased panustasid sellesse natuke üle miljoni tonni, Läti tehased 1,19 miljonit tonni, Leedu tehased 94 500 tonni ning USA tehased 195 000 tonni.

Graanul Investi tootmismahu 41,5%-lisse kasvu andis olulise osa nii uue tehase lisandumine USA-s, võrdlusaasta madal toodangutase – 2018. aasta olid kontserni tootmis- ja müügimahud etkeskmisest madalamad – ning 2019. aasta hea tasakaal toormetarnete ja müügi vahel.

„2019. aasta oli esimene kontserni ajaloos, kui kogu aasta vältel olid toormetarned tasakaalus müügiga ehk oli võimalik püsivalt hoida maksimaalset tootmismahtu kõigis tehastes,” ütleb ettevõte värskelt esitatud majandusaruandes. Mullu kasvas ka tooraine tarnemaht Valgevenest. Selleks on kontsern sõlminud pikaajalised rendilepingud spetsiaalsete hakkevagunite rentimiseks.

Mis puudutab ettevõttele kuuluva kuue koostootmisjaama tööd, siis 2019. aastal toimus nii soojus- kui elektrienergia tootmine ootuspäraselt, kõik jamad töötasid aastaläbi ilma suuremate seisakute ja probleemideta. Kui 2018. aastal toodeti 890 GWh soojusenergiat, siis mullu kasvas see 914 GWh-ni. Elektrienergia tootmismaht oli väga stabiiline: kui 2018. aastal oli see 334 GWh, sii smulle 332 GWh.

„Suurem osa toodetud soojusenergiast (97%) kasutati ära kontserni graanulitehastes tooraine kuivatamiseks. Osula koostootmisjaam müüs aruandeaastal 28 GWh soojusenergiat naabruses asuvale saeveskile. Eesti koostootmisjaamades tarbiti osa toodetud elektrienergiast kontserni graanulitehastes ja ülejääk müüdi võrku vabaturule. Läti koostootmisjaamad müüsid kogu toodetud elektrienergia riigi elektrivõrku,” ütleb ettevõte majandusaruandes.

Metsaettevõtete kasumlikkus vähenes

Graanul Invest kontserni kuuluvad ka kolm metsandusettevõtet Eestis (Valga Puu OÜ, Karo Mets OÜ, Roger Puit AS). Lisaks Eestile tegeleb kontsern metsandusega ka Lätis, kus metsakinnistute ostuga tegeleb SIA Latgran.

„2019. aasta oli kõigile kolmele Eesti metsaettevõttele üldjoontes edukas ja müügimahud kasvasid. Samas turuolukord muutus aasta jooksul järjest keerulisemaks ning kasumlikkus kahanes oluliselt võrreldes 2018. aastaga. Metsamaade omanikevahetus oli Eestis 2019. aastal jätkuvalt aktiivne,” ütleb ettevõte majandusaruandes.

Kui 2018. aastal omandasid kontserni metsaettevõtted 12 000 hektarit uut metsamaad, siis mullune number jäi ligi poole väiksemaks, piirdudes 7 200 hektariga. Lätis osteti aruandeaastal 571 hektarit metsamaad. Kokku oli kontserni omanduses 31.12.2019 seisuga 56 338 hektarit metsamaad. Kui 2018. aastal lõigati oma kinnistutelt kokku ligi 475 000 tihumeetrit puitu, siis mullu piirduti 424 000 tihumeetriga.

„Klimaatilised tingimused olid 2019. aastal ebaühtlased ning lõigatud puidu maht jäi oluliselt madalamaks planeeritust. Peamisteks põhjusteks olid lühike ja soe talv 2019. aasta alguses, mil jäi palju planeeritust tegemata. Aga ka aasta teine pool oli keeruline – osade sortimentide osas müügiturg langes ning aasta lõpp oli taas väga vihmane,” põhjendab ettevõte.

Kontsern investeeris mullu ka tohult põhivarasse, summa küündis 81 miljoni euroni. Investeeringud finantseeriti uue investeerimislaenuga ja liisingutega. Olulisim investeering oli puidugraanulitehase ja sadamaterminali ost Texases, Ameerika Ühendriikides. Kokku moodustas investeering põhivaradesse ja ostetud käibekapitali Texase projektis 67 miljonit eurot.

Teine olulisem möödunud aastane investeering oli Graanul Biotechi katsetehase ehituse alustamine. Koguinvesteering on 15 miljonit eurot, millest 2019. aastal kulutati 6,5 miljonit eurot. Ülejäänud konsolideerimisgrupi investeeringutest olid olulisemad investeeringud metsamaasse (Karo Mets, 4,5 miljonit eurot) ja erinevad investeeringud puidu hakkimise- ja logistikaseadmetesse.

USA graanulitehase ost suure mõjuga

Mis puudutab Graanul Investi grupis toimunud muutusi, siis 2019. aasta olulisemad muutused grupi struktuuris olid seotud USA üksuse asutamisega seonduvalt graanulitehase ostuga Texases. Lisaks asutas Valga Puu OÜ oma tegevuse laiendamiseks uue tütarettevõtte Voore Mets OÜ ja AS Pelletiküte nimemuudatuse järel on ettevõtte uus nimi AS Graanul Hake.

Kui 2018. aastal andis kontsern keskmiselt tööd 429 töötajale, siis nende arv kasvas mullu 521 inimeseni. Eestis töötavate inimeste keskmine arv oli 232 ja välismaal 289, kasv toimus valdavalt välismaa arvelt. Aruandlusperioodi lõpus töötas kontsernis 536 töötajat, lisaks sidusettevõtetes Valga Puu ja Roger Puit veel 135 töötajat.

Makstud töötasu koos puhkusereservi ja maksudega oli arvestusperioodil 19 miljonit eurot. Veel 2018. aastal piirdus see 13,7 miljonit euroga. Juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasu koos maksudega oli 1,1 miljonit eurot. Aasta varem oli see summa 1,2 miljonit eurot. Ettevõtte juhatuse liikmeid on kolm: Raul Kirjanen, Jaano Haidla ja Rain Silivask.

Graanul Investi enamusosanikuks on 50,63%-lise osalusega Raul Kirjanen, 39,37% ettevõttest kuulub Anders Andersonile.