Kentsakas vaidlus tuletorni pileti üle: lauluväljak pole rahul EASi otsusega, millega neid kriisiabist ilma jäeti
Minister Siem allkirjastas eile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) käskkirja, mis analüüsis sihtasutuse Tallinna Lauluväljak vaiet EASi suhtes, kes jättis nende turismisektori kriisiabi meetmesse esitatud taotluse juuni alguses rahuldamata. Minister otsustas rahuldada Tallinna Lauluväljaku vaide, tunnistades EASi juunikuise otsuse kehtetuks ja kohustades asutust uue otsuselangetama.
Tallinna Lauluväljak esitas EASi turismisektori kahjude hüvitamise meetmesse taotluse 11. mail. EAS andis 2. juunil sihtasutusele teada, et taotlus ei vastanud taotlustingimustele, mistõttu otsustati see rahuldamata jätta. Tallinna Lauluväljak, kes aga polnud rahul selle otsusega, esitas 8. juunil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile otsuse peale vaide.
19. juuniks esitas lauluväljak ka täpsustused selles osas, millisele turismiatraktsioonile täpselt taotlust esitati. Silmas peeti ikkagi kogu lauluväljaku kompleksi, mitte ainult selle tuletorni, mille piletimüügi üle lõpuks vaidlus tekkis.
Vaidluse peamiseks sisuks on see, kuidas tõlgendab EAS ja kuidas lauluväljak ise oma tuletorni külastamistingimusi ning mis täpselt on see turismiatraktsioon, mille peale taotlus esitati. EASi hinnangul ilmnes sihtasutuse taotluse menetlemise käigus asjaolu, mis ei võimaldanud taotluse menetlemist jätkata ning taotlust rahuldada.
Lauluväljaku hinnangul tõlgendas EAS toetustingimusi liiga kitsalt
Oma 2. juuni otsuses on EAS selgitanud, et lauluväljak pakub vastavalt oma veebilehe andmetele taristut ürituste korraldajatele, võimaldab külastajatel tasuta külastada Tallinna lauluväljaku parki ning müüb külastajapileteid Tallinna lauluväljaku tuletorni. Samas tuleb tuletorni külastamiseks eelnevalt helistada.
Sellega tuvastas EAS, et taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele – mille kohaselt loetakse turismiatraktsiooniks piletiga sissepääsu alusel tegutsev külastuskeskus või muuseum, mis pakub külastajatele teenuseid –, kuna sihtasutus ei paku kohapeal ilma eelneva ettebroneerimiseta teenuseid piletiga sissepääsu alusel.
Tallinna Lauluväljak asus aga otsust vaidlustades seisukohale, et EAS on otsuse tegemisel võtnud aluseks ebaõiged faktilised asjaolud ning jätnud õigusvastaselt välja selgitamata otsuse tegemisel tähtsust omavad asjaolud. Sihtasutus leiab, et EASi seisukoht, et ta ei paku piletiga sissepääsu ilma ettebroneerimiseta, on ebaõige.
Tallinna Lauluväljak selgitas, et tuletorni külastus on olnud läbi aegade külastajatele tasu eest ehk piletiga. Pileti olemasolu tõendamiseks esitas sihtasutus MKMile ka foto tuletorni piletist. Ka selgitas lauluväljak, et tuletorni külastamiseks ei ole vajalik ettebroneerimine sellise tähendusega nagu seda on EAS oma otsuses tõlgendanud.
Tuleb välja, et lauluväljaku tuletorn on avatud tööpäeviti kell 9–16 ning pileti ostmiseks ja tuletorni sissepääsemiseks on vajalik helistada tuletorni sissepääsu uksel asuvale telefoninumbrile, misjärel saabub lauluväljaku töötaja koheselt samal territooriumil asuvast hoonest tuletorni ust avama ja piletit müüma.
Tallinna Lauluväljak rõhutas, et pärast telefonikõne kulub sekretäril ca 1–2 minutit selleks, et jõuda tuletorni sissepääsu juurde, müüa külastajatele pilet ning lasta külastajad tuletorni. Ka ütles sihtasutus, et külastuse eelbroneerimine on pigem soovitatav suuremate gruppide puhul, e tagada tuletorni kasutamise ohutus.
Ka selgitas Tallinna Lauluväljak, et lisaks traditsioonilisele piletimüügile on tuletorni külastamiseks võimalik soetada tuletorni külastust hõlmav pilet ka läbi lauluväljaku territooriumil toimuva ürituse pileti soetamise kaudu.
Seeläbi on vastavat üritust külastavatel isikutel võimalik ürituse raames külastada Tallinna lauluväljaku tuletorni ilma, et nad peaksid küll soetama nn traditsioonilise pileti, kuid nende asemel on pileti eest tasunud ürituse korraldaja ehk tuletorni sisenemiseks vajalik pilet sisaldub ürituse piletis.
Kuna lauluväljak leidis, et EAS on tõlgendanud põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kitsalt toetuse määruses sätestatud tingimusi – lähtudes üksnes nn traditsioonilisest piletiga sissepääsust, kus atraktsiooni sissepääsu juues istub lahtiolekuaegadel töötaja, kes müüb pileteid –, siis palus sihtasutus MKM-i kuulutada EASi otsus kehtetuks ja kohustada EASi nende taotlust uuesti läbi vaatama ning rahuldama.
Minister Siemi allkirjaga MKMi vaideotsus nõustub EASi käsitlusega sellest, et turismiatraktsiooni oluliseks tunnuseks on piletiga sissepääsu alusel tegutsemine. Samas märgib MKM, et vaidluse sisuks on tegelikult see, kas Tallinna lauluväljaku tuletorni külastamiseks piisab pileti omandamisest või tuleb lisaks pileti omandamisele või sellele eelnevalt tuletorni uksel ning Tallinna lauluväljaku veebilehel näidatud telefoninumbril helistades tuletorni külastus kokku leppida.
Kuigi MKM leiab, et tõepoolest eeldab telefonikõne tegemise kohustus seda, et tuletorni külastada soovival inimesel on võimekus ja võimalus helistada ning tõenäoliselt pole võimalik tuletorni pääseda neil külastajatel, kes mingil põhjusel ei saa või ei soovi helistada, siis analoogne takistus ilmneks ka juhul, kui tuletorni ukse taga tuleks lasta uksekella, uksele koputada või kasvõi pileti omandamiseks järjekorras seista.
Toodud näidete puhul on samuti võimalik olukord, kus külastaja ei saa või ei soovi pileti omandamiseks vajalikke eeldusi täita, kuid seejuures tekiks vaevalt kahtlus selles, kas tegu on piletiga sissepääsu alusel tegutseva külastuskeskusega. Eelnevast tulenevalt leiab MKM, et EAS on andnud tuletorni sissepääsu eelduseks olevale telefonikõne tegemise kohustusele tähenduse, mida sel asjaoludest tulenevalt ei ole.
Suure osa lauluväljaku külastuseks piletit vaja pole
Ka juhtis ministeerium tähelepanu ka sellele, et EASi otsusest võib jääda mulje, et taotleja nõuetele mittevastavuse põhjuseks on asjaolu, et Tallinna Lauluväljaku tuletorni pileti omandamiseks ja sinna pääsemiseks tuleb eelkirjeldatud viisil ja põhjusel helistada.
Samas on aga Tallinna Lauluväljak täiendavalt selgitanud, et turismiatraktsiooniks, millele toetust taotleti, pole mitte selle tuletorn, vaid lauluväljak tervikuna. MKMi hinnangul ei selgu otsusest selgelt ja üheselt, kas EAS on üldse hinnanud Tallinna Lauluväljaku kui terviku turismiatraktsiooni mõistele vastavust.
„Otsusest ei nähtu, kas asudes analüüsima Tallinna lauluväljaku tuletorni piletiga sissepääsu alusel külastamise detaile, on EAS võtnud seisukoha, et turismiatraktsiooni mõistele vastavuseks piisab, kui turismiatraktsiooni üks osa tegutseb piletiga sissepääsu alusel, samas kui turismiatraktsiooni kui terviku külastamiseks pileti omandamise kohustust pole,” põhjendas ministeerium.
MKMi hinnangul pole lauluväljaku enda esitatud andmete põhjal kahtlust, et Tallinna lauluväljaku ja Tallinna lauluväljaku tuletorni külastajate arvud erinevad teineteisest kümnetes või isegi enamates kordades – ehk suurema osa Tallinna lauluväljaku kui turismiatraktsiooni külastajatest piletit turismiatraktsiooni külastamiseks ei omanda.
Kuigi minister Siem rahuldas lauluväljaku vaide ja kohustus EASi tühistama 2. juuni otsuse ning langetama selle asemel uue, ei pruugi lauluväljak sellega ikkagi küsitud toetus saada, kui meetme tingimused näevad ette, et turismiatraktsiooni tegevuse oluliseks tunnuseks on pileti alusel tegutsemine.
Ehk nüüd algab tõenäoliselt uus vaidlus selle üle, kas lauluväljak on turismiatraktsioon selle kõige klassikalisemas mõistes või ei ole.
