Kohus mõistis riigilt loomeinimestele hüvitiseks üle kolme miljoni euro
Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks isiklikuks tarbeks reprodutseerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viivistega mõisteti eilse ringkonnakohtu otsusega umbes 3,5 miljonit eurot. Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
„Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu," lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt ja lisas, et põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus „midagi tagada" tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.
"Ei ole eluliselt usutav, et eesti kultuuri säilimist tagab tasu kogumine alla ELi keskmiste näitajate. Pigem on usutav see, et kultuuri säilimist tagab ELi keskmist suurust ületava tasu kogumine," lausus Lätt.
Priit Lätt hindab ringkonnakohtu otsuse puhul positiivseks seda, et kohus suurendas riigilt välja mõistetavat hüvitist oluliselt, võrreldes halduskohtu otsusega, ning tunnustas kaebajate viivisenõuet. „Tegemist on rekordilise summaga Eesti riigivastutuse praktikas."
Ringkonnakohtu otsuse puhul valmistab aga Lätti sõnul pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust ELi keskmisest suuremale hüvitisele. „Küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine," selgitab Lätt. Tema sõnul möönavad hetkel isegi valitsus ja ministeeriumid, et Eestis puudub tõhus süsteem isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu kogumiseks.
Priit Lätti sõnul nõuavad loomeinimesed seadusejärgset hüvitist tagantjärgi kohtu kaudu, kuid vaja oleks regulatsioon tervikuna uuendada, seda enam, et 2016. on oma sõna juba öelnud riigikohus. „Minu jaoks on jätkuvalt arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus, sest riigikohus on juba oma 2016. a otsusega tuvastanud vajaduse Eestis vastav regulatsioon uuendada, kuid endiselt on see nõue täitmata," imestab Lätt ning lisab, et Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu. „Oma tarbeks kopeerimine digi- ja nutiseadmetes kasvab üle Euroopa ning seda kinnitab ka vastav statistika," lisab ta.
Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. aasta raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. aasta eest tõusnud 33,3 protsenti, võrreldes aastaga 2016 ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141 protsendi võrra. ELi liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. "Oleme selle häbiväärse näitajaga oma loomeinimestele maailma kõige vähem kopeerimistasu maksev riik," lisas Priit Lätt.
Halduskohtu möödunud aasta 13. novembril tehtud otsuse samas asjas vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii loomeinimeste esindusorganisatsioonid kui ka Vabariigi Valitsus.
Kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses 2014-2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest läksid 2018. aasta sügisel üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liidu, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.
Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning pooltel on võimalus otsuse peale esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule hiljemalt 30. juuliks.
