Kraanivett juues teeme heateo keskkonnale, endast rääkimata

Ülemiste järve vett tarbib pea pool miljonit tarbijat. Kuna järve keskmine sügavus on väga madal, ainult kaks ja pool meetrit, pingutab Tallinna Vesi tublisti, et meil tuleks kraanist alati kvaliteetne joogivesi.

„Tallinna kraanivesi on joogivesi ja vastab kõikidele joogivee standarditele,” rääkis Tallinna Vesi tootmisdirektor Aleksandr Timofejev. Lisades, et aasta jooksul võtavad nad ligi 3000 erinevat veeproovi, et kontrollida pidevalt joogivee kvaliteeti. See on viisteist korda rohkem kui seadus ette näeb aga ettevõtte on püstitanud endale seadusest palju kõrgemad nõudmised. Nii jälgivad nad detailselt mitte ainult veepuhastusjaamas puhastatavat vett kui ka torustike mööda kulgevat vee kvaliteeti.

Tallina joogivett on kahte päritolu: pinnavesi, mida saadakse Ülemiste järvest ja puurkaevuvesi ehk põhjavesi. Ligi 90% linna veevajadusest saadakse siiski Ülemiste järvest. Seega on järve ökoloogiline seisukord ülimalt tähtis.

„Keskkonna hoidmise vaatevinklist on väga oluline see, et kui võtame joogivett kraanist, on see väga keskkonnasõbralik käitumine,” toonitas Timofejev. „Me ei pea seda vett pakkima eraldi, me ei vaja selleks plastikpudelit. See on praktiliselt kättesaadav igas majapidamises.”

Ka tasub mainida, et eratarbija jaoks on kraanivesi väga odav. Kantmeetri hind on üks euro. Kui võrrelda seda pudelivee hinnaga on vahe tuhandekordne.

„Jah, oluline on mõelda rahakotisõbralikult aga keskkonnasõbralikumalt veelgi enam oluline. Kui nüüd vaadata, kui palju plastikut toodetakse iga päev, selleks et pakkida joogivett – me ei kujuta isegi ette mitu tonni plastikut ostetakse poest,” arutles Timofejev.

Veepuhastusjaama peatehnoloog Kristiina Soovik ütles, et pudelivee tarbimise kohta on tehtud erinevaid uuringuid ja statistikaid. „Näiteks Ameerika Ühendriikides visatakse ühes päevas ära 60 miljonit plastpudelit. Usun, et Euroopas on need numbrid üsna sarnased. Keskkonna jalajälg on pudeliveel üsna valus. Enamik pudeleid jõuab kas prügimäele või kogumispunktidesse. Nende kogumine ja ümbertöötlemine on omakorda väga energiarohke protsess,” selgitas Soovik.

Saates LUUP räägivad teemal, miks juua kraanivett, Tallina Vesi AS tootmisdirektor Aleksandr Timofejev ja veepuhastusjaama peatehnoloog Kristiina Soovik.

Kuula saadet