Helsingin Sanomate teatel on koristusteenused Soomes metsik tegevusvaldkond. Koole, lasteaedu, huvikeskusi, restorane ja toidupoode koristavad sisserändajad, kes langevad sageli kuritarvitamise ohvriks. Kuritarvitamine on ajalehe uuringu andmetel väga ulatuslik ja tihti süstemaatiline. Mitme koristusfirma ärimudel on praktikas üles ehitatud inimeste kuritarvitamisele.

Kuritarvitamise skaala on lai. Halvimal juhul on tingimused ebainimlikud ja meenutavad inimkaubandust. Ohvri üle omandatakse võim tema haavatavat positsiooni ära kasutades.

Kuritarvitamine on ka see, kui keegi koristab kaubanduskeskust kuus tundi päevas, aga saab palka vaid kahe eest. Või see, et koristatakse hamburgerirestorani öösel palka saamata. Või et tehakse paar nädalat koristajana tööd, kuni küsitakse palka, mille peale visatakse tänavale.

Kergematel juhtudel võib kuritarvitamine tähendada erinevaid ebaõiglasi töötingimusi, mille puhul kasutatakse ära seda, et töötaja on nõrgas positsioonis. Sellega on tegemist näiteks siis, kui suure Soome koristusfirma välistöötajatele makstavatest palkadest puuduvad pidevalt töötunnid ja lisatasud.

Helsingin Sanomat uuris koristusvaldkonnas toimuvat kuritarvitamist mitu kuud. Intervjueeriti 30 koristajat. Andmeid saadi ka politseilt, piirkondlikelt haldusametitelt, inimkaubanduse ohvrite abistamisorganisatsioonilt ning muudest võimude dokumentidest ja materjalidest.

Intervjueeritute jutust tõuseb esile üle kümne koristajaid rööviva ettevõtte. Nende tegevusmuster on sarnane. Tihti värbab töötajaid ja kontrollib nende tööd sisserändajast mees. Klientidega suhtleb ja dokumentidega tegeleb tavaliselt keegi soomlane. Koristajad on pea kõik välismaalased, suures osas varjupaigataotlejad ja neid võib ühes ettevõttes tööl olla mitukümmend.

Koristajate süstemaatilises kuritarvitamises süüdistab Helsingin Sanomat näites ettevõtete kobarat, millesse kuuluvad sellised ettevõtted nagu Dysnomia, DSN, Cashmatic, Staffig Group, Starstaff, Sanitex ja CMT Palvelut. Osa ettevõtetest on pankrotistunud. Koristajatele on makstud palka vaheldumisi erinevatest ettevõtetest ja neid on peetud ka „ettevõtjatena”.

Selle ettevõtete kobara koristajad on koristanud Espoo kaubanduskeskus Sellos K-Citymarketit ja muid K-ryhmä poode pealinnapiirkonnas ning lasteaedu Espoos.

Tegevuse taustal on Helsingin Sanomate teatel kurdi rahvusest mees, keda tuntakse nime all Niklaus Sauvola. Tema ettevõtete kobaral on sidemed Eestiga ja tegevuses osaleb ka tema abikaasa Katariina Sauvola, kirjutab Helsingin Sanomat.

Sauvola ise ütles, et kuritarvitamist puudutavate väidete taustal on „mõni räpane kuradi pagulane, kelle eest on hästi hoolitsetud”.

Osa koristusfirmadest tegutseb Eestist, mis vähendab Soome võimude võimalusi ettevõtete tegevusse sekkuda.

Koristusfirma DMX rendib koristajaid Eesti ettevõttelt. Alžeerlasest koristaja ütles Helsingin Sanomatele, et kui ta tahtis DMX-i tööle minna, kästi tal ühendust võtta Eesti ettevõttega SiPe OÜ. Alžeerlane oli seega Eesti ettevõtte Soome filiaali töötaja, aga koristusobjektidel käis ta DMX-i särgis. Eesti ettevõtte tegevust juhtis Helsingin Sanomate teatel Sirje Kännola ja DMX-i Bader Slimani.

Alžaarlane ütles, et DMX-i koristajad tegid 10-12-tunniseid tööpäevi autopesulas ja kinnisvaraobjektidel, aga neile maksti vaid 5-6 tunni eest. Kui mees liiga väikese palga üle kaebas, lasti ta töölt lahti.